Metsanduse uue arengukava koostamise juhtkogu alustas tööd
Juhtkogu esimehe, keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi sõnul pani juhtkogusse kuuluvad asutused paika keskkonnaministeerium, kogusse kuuluvad esindajad nimetasid asutused ise.
„Oleme juhtkogu koosseisu jaganud kolmeks plokiks,” selgitas Lamp. „Esimene plokk on riigiasutused, eelkõige ministeeriumid, teine grupp on teadlased ja kolmas huvirühmad.”
Kogu koosseisu on kritiseerinud – ja tegi seda ka tänasel kokkusaamisel – Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kelle hinnangul kuulub juhtkogusse liialt vähe neid, kes seisavad metsa ökoloogiliste väärtuste eest.
Lamp oli päri, et juhtkogu 29 liikme seas ei ole tasakaalu ökoloogiliste huvide eest seisjate osas saavutatud, kuid arvestades teadlaste ja huvirühmade esindajaid, on nende osa ligi veerand.
„Tasakaalu otsime eelkõige huvirühmade juures, sest paratamatult ei ole ministeeriume, kes kõik ökoloogilisi huve esindaks,” selgitas Lamp.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindaja Tõnu Ehrpais aga hindas juhtkogu igati mitmekülgseks.
„Võrreldes eelmise arengukava koostamisega on esindatus tunduvalt laiapõhjalisem,” kinnitas ta.
Üksteist ühendust, aga üks hääl
Arengukava koostamisel on eesmärgiks seatud langetada kõik otsused konsensuslikult, alternatiivina suurte vaidluste puhul nähakse ette ka hääletamist. See on üks asjaolu, mis EKO-t, kes esindab korraga 11 ühendust, rahulolematuks teeb.
Juhtkogus EKO-t esindanud Siim Kuresoo sõnul seisavad nad ju korraga kõigi oma ühenduste huvide eest, aga kui need peaks hääletamisele minema, on neil võimalik anda vaid üks hääl.
Ühtlasi tegi Kuresoo ettepaneku nimetada juhtkogusse ka MTÜ Eesti Metsa Abiks, kes on seda ka ise taotlenud ning väljajäämise pärast nördimust avaldanud.
„Kui eesmärgiks on ühiskondlik kokkulepe ja mitmete uuringute järgi on ju teada, mida avalikkus metsandusest arvab, siis seda vaadet on EMA võrdlemisi jõuliselt esindanud,” selgitas Kuresoo, miks keskkonnaühendused EMA kaasamist vajalikuks peavad.
Soovi juhtkogu töös kaasa lüüa kinnitas ka juhtkogu nõupidamisele vaatlejaks lubatud EMA koordinaator Indrek Vainu.
„Et oleks tasakaalustatus,” põhjendas ta, „ja et oleks kaasatud väga aktiivselt metsanduse teemade eest seisnud EMA.”
Pindala vähenedes kaob ka töö
Ökoloogia poolt esindavad juhtkogus lisaks EKO-le ka Eesti Looduskaitse Selts ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda. Majandajate seisukohtade eest seisavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing ja Eesti Metsataimetootjate Liit.
„Meie olulisim teema on majandusmetsade pindala vähenemine, sest metsa võetakse palju kaitse alla. Ja kui pindala väheneb, siis väheneb ka meie tööpind,” selgitas Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esindaja Jaan Aiaots, milliste probleemide eest ühing eelkõige juhtkogu töös hea seisab. Tema ütlust mööda puudub metsamajandajal ka kindlus.
„Istutad, hooldad ja äkki keelatakse tulu saamine ära, sest mets läheb kaitse alla,” põhjendas ta.
Teine oluline murekoht tema sõnul on asjaolu, et osad huvirühmad soovivad raiemahte vähendada, mistõttu satuvad löögi alla kohe ka metsandustöötajad.
„Aga oleme valmis aruteluks, kuidas säästvamalt majandada,” kinnitas Aiaots, „eesmärk on ikkagi stabiilsus säilitada.”
Teadlaste blokis kaitseb majanduslikke ja ökoloogilisi huve Tartu Ülikool, puidutöötlemist Tallinna Tehnikaülikool, metsateaduslikku ja ühiskondlikku poolt esindab Eesti Maaülikool ja kultuurilisi Tallinna Ülikool.
Viimati mainitu esindaja dotsent Marju Kõivupuu märkis, et tajub suurt vastutuse koormat, kuna pärandkultuuri säilitamine metsas on komplitseeritud.
„Näeme metsa kui ressurssi, mida majandada ja teiselt poolt on erinevad huvigrupid seotud pärandi säilitamisega,” selgitas ta. „Traditsioonid ei ole ju seadusega reguleeritud ja alati pole see ka vajalik.”
Arengukava koostamise protsessis saab osaleda ka rahvas – selleks moodustab keskkonnaministeerim metsakogu, mille 50 liiget valitakse välja selleks soovi avaldanute seast. Kogusse saab kandideerida 13. märtsini, 50 liiget loositakse välja 15. märtsil.
Lisaks on kaasatud eksperte ja huvirühmi, kes juhtkogusse ei kuulu ja kes saavad, nagu metsakogugi esitada juhtkogule oma ettepanekuid. Seda peavad nad tegema 15. aprilliks, aruteludeks kogunevad nad maikuus.
