Edward Hardemani kaasuses Monsanto (Bayer omandas selle ettevõtte möödunud aastal 63 miljardi dollari eest) vastu esitasid Hardemani esindajad veenvaid argumente ja teaduslikke tõendusmaterjale, et just see glüfosaati sisaldav umbrohutõrjevahend on süüdi, et mees haigestus lümfisüsteemi kasvajasse, täpsemalt mitte-Hodgkini lümfoomi.

"Otsus kinnitab eelmisel aastal tehtud teise vandekohtu otsust, lisaks ka California osariigi ja Maailma Terviseorganisatsiooni teadlaste järeldusi: glüfosaat tekitab inimestel vähktõbe," selgitas Cook. "Sarnased kohtuotsused kuhjuvad ja tõendite hulk kasvab. Tootjafirma on aga üritanud seda kõike kinni mätsida."

2018. aasta augustis mõisteti Dewayne Lee Johnsonile, kes regulaarselt oma põllumaadel Roundupi kasutas ja samuti vähki haigestus, Monsantolt välja 289 miljoni dollari suurune hüvitis, hiljem vähendati seda siiski 78 miljoni dollarini.

Praegu on seoses glüfosaadiga USA kohtutesse Bayer vastu sisse antud juba 11 000 avaldust.

Enne föderaalkohtusse jõudmist peab Edward Hardemani juhtum aga läbima teise astme kohtupidamise San Fransiscos. Mehe esindajad esitavad taas vandekohtule tõendid, muu hulgas ka Monsanto sisedokumendid, mis kinnitavad, et firma oli Roundupi ning seeläbi ka glüfosaadi ohtlikkusest teadlik, kuid üritas fakte varjata.

Kaasusega tegelev kohtunik Vincent Chhabria avalikustas mõned neist dokumentidest 2017. aasta märtsis. Ajalehe The New York Times väitel on Monsanto (nüüdne Bayer siis) teinud süstemaatilist tööd, et firmaga mitteseotud teadlasi ja nende sõltumatuid uurimistöid kahtluse alla seada.

Teadaolevalt on glüfosaati sisaldavad umbrohmürgid maailmas enimkasutatud ning inimesteni, kes nendega otseselt ei tööta (pole põllumajandustöötajad ega maahooldajad), jõuab see toidulaua vahendusel.

Kahekordsete laboritestide käigus on glüfosaadi jääke leitud näiteks pea kõigist firmade General Mills and Quaker toodetavatest kaera sisaldavast toiduainest, kaasa arvatud lastetoitudest.

Tehing, millega Bayer otsustas omandada pika keskkonnakahjustamise ajalooga Monsanto, võib Ken Cooki arvates kandideerida maailma ajaloo halvima äritehingu tiitlile.

Allikas: globalresearch.ca