11.04.2019, 00:00
Kooliteatri power Paides
Möödunud nädalavahetusel toimunud vabariigi parimate gümnaasiumiastme kooliteatrite festival näitas taas – juba 38. aastat järjest –, et noored (või vähemalt osa neist) ei ole hukas.
FOTO:
Iseenesest mõista õnnestus mõnel kooliteatril kõik paremini kui teistel, ent väga suuri kääre kunstilises tasemes tõdeda ei saa.
Kuigi mingite loenduste järgi jääb näiteringe ja juhendajaid järjest vähemaks ning seega ka teatriga tegelevaid noori, tundub kooliteatriga olevat sama seis nagu paberajalehtede ja paberraamatutega – tungigu digi peale nii nagu tahab, paber ei kao kusagile.
Lühidalt ja üldistades võib öelda, et nõnda nagu ikka, oli nüüdki kooliteatrit nii sisu kui vormi poolest seinast seina. Iseenesest mõista õnnestus mõnel kooliteatril kõik paremini kui teistel, ent väga suuri kääre kunstilises tasemes tõdeda ei saa.
Üldistades tuleb öelda ka seda, et nii nagu teater ikka on (või peaks vähemalt mõõdukalt olema) ühiskonnas toimuvaga suhtes või kontaktis, on seda ka tänapäeva kooliteater. Küll kunstile omaselt varjatult ja loosungeid röökimata, aga noorte hoiakud ja tahtmised joonistusid välja küll.
Või siis joonistusid juhendajate omad, sest juhendajad on kooliteatri olulisemad lülid. Pole ju kooliteatris kõige tähtsam tulemus ehk võit, nagu ma paraku olen aastate jooksul juhendajate puhul vastupidiselt täheldanud, vaid protsess. Sest just protsess peaks olema see, mille pärast koolis teatriga tegelda. Etendus ja festival on juba pidu.
Selles ei kahtle vist enam keegi, et tuppa kapseldumist ja distantsilt suhtlemist on vaja ohjeldada.
Paide festival näitas ka stabiilsust. Ikka ja jälle tõlgendatakse klassikat, ikka ja jälle imiteeritakse joomist (küllap on aja märk, et täiskasvanute netilehekülgede temaatika on noortest rääkivates lavastustes kanda kinnitamas), ikka ja jälle loetakse luulet, ollakse rõõmsalt vabad või kangestunult pateetilised. Andekad niikuinii.
Aga vahet pole, mida ja kuidas tehakse; tähtis on, et tehakse. Sest teatriga tegelemist ehk siis päriselt koos tegemist on praegu noortele vaja rohkem kui kunagi varem. Selles ei kahtle vist enam keegi, et tuppa kapseldumist ja distantsilt suhtlemist on vaja ohjeldada.