Julgeid ootab külvikorra viljelusvõistlus viieks aastaks
Senine viljelusvõistlus on keskendunud parimale ühe aasta tulemusele, ent tänavu plaanitava külvikorravõistluse puhul püüame vaadata pikema perioodi tulemusi. Kui ühel aastal on kõige olulisemad agronoomilised oskused, et saagikus, kvaliteet ja tulukus eriti optimaalse agrotehnikaga ellu viia, siis külvikorra puhul on muutujaid palju.
Kuna eri aastate ja kultuuride puhul ei saa liita saake, jääb peamiseks näitajaks ühe põllu summeeritud tulukus viie aasta jooksul.
Isegi enam kui agrotehnika, mängib sellel võistlusel rolli oskuslik kultuuride valik ning hinnataseme prognoosimise võime ja paindlikkus, nagu ka tavaelus.
Kui seni on tulukusvõistluse alati võitnud talirapsi põllud, tekib küsimus, kui mitu korda on mõistlik selle aja jooksul rapsi kasvatada, et see negatiivselt ei mõjuks. Kas planeerida talirapsi ja toidunisu ülekaaluga külvikord? Kui palju lisakulutusi oleks vaja teha, et ebasoodsama eelvilja mõjusid kompenseerida? Suur küsimärk on ka liblikõielised hernes ja põlduba.
Viljelusvõistlus on koht, kus õppida kogu oma kasvupinna planeerimist. See kümmekond hektarit tootmiskatset ei mõjuta katastroofiliselt firma majandustulemusi isegi juhul, kui midagi peaks viltu minema. Loodetavasti aga teenitakse teadlikumalt planeerides enam ning tulevikuks on võimalik koguda väärtuslikke andmeid külviplaanide tegemiseks ja kultuuride valikuks.
Soovitame sellel aastal tavavõistlusel osalevad põllud rajada juba mõttega, et kui asi hästi läheb, võib järgmisel aastal esitada selle põllu ka külvikorravõistlusele. Kindlasti tuleks teha juba ette ka külvikorra parim kultuuride valik. Kuid see peaks jääma paindlikuks, et vastavalt turu hinnaolukorrale operatiivselt reageerida.
Huvitav oleks võistlusel näha ebatraditsioonilisi külvikordasid, kus on vahekultuure, nutikaid järgnevusi, talivilju jne. Kas raamidest välja tulles või kõiki reegleid rikkudes. Nii on võimalik avastada midagi uut.
