GALERII | Jüri Aarma jäljed teatrilaval

Hiljuti lahkus meie seast kolleeg ja hea sõber Jüri Aarma, keda jäävad meenutama ka kümned teatrirollid. Maaleht tegi neist väikese valiku.

Jüri Aarma teatris

Meeldejäävamad tööd

Vang Saluri näidendis “Kes ma olen?” (1977), Xanthos Figuereido “Rebases ja viinamarjades” (1987), Prints Vasara ja Komissarovi “Lumivalgekeses ja seitsmes pöialpoisis” (1979), osatäitja Béranger’ ja Undi laulu- ning luulekavas “Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees” (1980), kapral Mollberg Bellmani ja Sirkeli “Verinoores plikas ja pilgeni klaasis” (1983), Mees Enquisti näidendis “Mees paadis” (1985), Šostakovitš Pownalli “Meistriklassis” (1988) ja Bradley Shepardi “Maetud lapses” (1994).

Erakordselt musikaalse inimesena mängis Jüri Aarma paljudes lavastustes ka mitmesuguseid instrumente ja laulis ning kirjutas lavastustele muusikat. Koos kolleegide Kaarel Kilveti ja Lauri Nebeliga lõi ta 1980. aastate menuansambli Hampelmann, mis esitas rahvalikke ja humoorikaid laule. Samuti esines ta paljudes estraadikavades, tihti koos Priit Aimlaga, kelle sulest pärinevad ka sõnad Jüri Aarma ilmselt tuntuimale laulule “Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat!”.

Vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena tegi kaasa lavastustes Estonias (eesel Iiah – Raadiku “Puhh”, 1995), Eesti Draamateatris (Prozorov – Tšehhovi “Kolm õde”, 1996; Zander ja Vahur – Karusoo “Kured läinud, kurjad ilmad”, 1997), Vanemuises (Näitleja – Kerge “Piaf – Pariisi varblane”, 2000), Vanalinnastuudios (“Brel”, Jacques Breli laulude põhjal, 2001), Vene Teatris (pastor Manders – Ibseni “Kummitused”, 2008), Kuressaare Linnateatris (Alain Reille – Reza “Tapatöö jumal”, 2008), Ugalas (Artur Rinne – Põldre ja Vaheri “Arturi laulud ja aastad”, 2009), Vana Baskini Teatris (Gabriel Lindström – Waltari “Tule tagasi, Gabriel!”, 2013) ja mujal.

Juhan Saare “Valge tee kutse” lavastas 1985. aastal Noorsooteatris Kaarel Kilvet. Dokumentaalnäidend on Raimond Valgre elust ja muusikast, helilooja omaste, sõprade, korpusekaaslaste ja kolleegide-pillimeeste meenutuste ning tema kirjade põhjal. “Valge tee on nagu valge leht, millel pole veel ühtegi nooti… Valgel teel pole veel sinu jalajälgi, aga samm-sammult kirjutad sa selle tee tolmu, liiva, verre või ka porri oma laulu…” ütleb Raimond.

“Olen olnud tunnistajaks heledameelse sõbra ütlusele, et “Püha Johanna” bas­tardi roll olnud tal esimene teatris, mis andnud talle tuule tiibadesse. Ju siis see väike jäälind ja usk. Usk kõige­vägevamasse,” meenutab Jeanne d’Arci mänginud Katrin Saukas (pildil). Jaques Dunois, Orléans’i bastardi rollis oli Jüri Aarma. G. B. Shaw “Püha Johanna” lavastas 1982. aastal Noorsooteatris Merle Karusoo.

See pilt on tehtud Rahvusooper Estonia grimmitoas. 2008. aastal tõid Tõnu Tepandi ja Katri Kaasik-Tepandi Estonias lavale “Presidendi 1939”. Jüri mängis Kaarel Eenpalu. “Kriminaalvastutuse ja karistuse kontekstis ma end süüdi ei tunnista. Mulle inkrimineeritud fakte ei saa pidada kuriteoks, sest minu sellega seotud tegevus ei olnud Eesti Vabariigi seadustega keelatud, vastupidi – oli minule kui pea­ministrile kohustuseks,” jäi Eenpalu kindlaks. Lavastuses tegid kaasa ka Tõnu Tepandi (president Konstantin Päts), Eero Spriit (ülemjuhataja Johan Laidoner) ja Katrin Saukas (NKVD ülekuulaja Ivašina).