Hambaarst: tooge lapsed kontrolli enne, kui tekivad probleemid
„Näeme iga päev, et vanemad tulevad lastega hambaarsti juurde alles siis, kui on valu või muu mure, näiteks piimahammaste vahetumisel. Vähestel juhtudel pannakse lapsele ennetavalt aeg rutiinseks kontrolliks. Ühe- kuni kolmeaastaste laste puhul peaks seda tegema esimese hambaarstikogemuse saamiseks, kuid kahjuks esineb ka juba siis hammastega probleeme,“ ütleb Lauk.
„Oleme täiskasvanutegi ravi puhul täheldanud, et Eestis on hambaravi üldtervisest lahus, suuhügieeni tähtsust ei rõhutata piisavalt ja inimestel pole maast madalast sisse juurdunud rutiinset suutervise eest hoolitsemise harjumust. Laste hammaste eest hoolitsemine peab algama juba esimeste hammaste tulekuga ning kuni täiskasvanueani lasub just lapsevanemal kohustus lapse hea tervise eest hoolitseda. Vähemalt kord aastas peaks vanemad oma lapsed ka hambaarsti juurde kontrolli viima,“ ütleb Viimsi Hambakliiniku tohter.
Korraliku suuhügieeni rutiin koosneb kaks korda päevas vähemalt kaks minutit järjest hammaste pesemisest ning hambavahede puhastamisest hambaniidiga, mis on jäävhammaste puhul elementaarne tegevus. Kindlasti tuleb laste toitumise puhul järgida põhimõtet, et süüakse söögiaegadel ning antakse hammastele söögikordade vahepeal puhkust, mille jooksul saab suuõõne normaalne pH-tasakaal taastuda. „Söögikordade vahe peaks olema vähemalt kolm tundi. Pärast iga söömist tuleks suud veega loputada, et toidujäägid hammaste vahelt välja saada,“ selgitab arst.
„Kuna täiskasvanute seas on palju neid, kel hirmutavad mälestused nõukogudeaegsest hambaravist, siis võime vaid oletada, et laste hammaste eest hoolitsemine jääb neis peredes selle tõttu tagaplaanile. Vanemate enda suuhügieen ei ole tasemel ning hambaarsti juurde minnakse ainult siis kui häda käes,“ toob tohter paralleeli. „Näeme igal nädalal väikesi patsiente, kelle vanem toob ravile alles siis, kui augud on sügavad ja hammas vajab juureravi ning sellisel juhul tuleb lapsega käia hambaarsti juures ehk koguni kolm-neli korda ja teostada ravi tuimastusega, et vältida valu. Pole ime, kui näeme siin sama mustrit, et lapsel tekib hambaarsti juures käimise suhtes vastumeelsus juba lapsepõlves,“ mõistab arst.
„Oleme käinud ja kindlasti käime ka edaspidi lasteaedades ning koolides suuhügieeniteemalisi mängulisi loenguid andmas, et ennetada laste hirmu hambaarsti ees ja õpetada õiget suuhooldust. Tihtipeale kuuleme loengute tagasisidena, kuidas laps kodus ise hambaarsti juurde minekut nõuab, kuna loeng jättis talle hea emotsiooni. Usume, et sellise ennetustööga saab nii mõnegi väikese patsiendi pere õigele teele suunata,“ ütleb Martin Lauk.
