„Tänaseks on üle poole 992 miljoni suurusest arengukava eelarvest välja makstud,“ sõnas maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Maaelu arengukava toetusi on võimalik kasutada kuni aastani 2023. Huvi MAK-i meetmete vastu on olnud suur ja senise rakendamise põhjal suudame kõik Eestile ettenähtud vahendid põllumajandus- ja toidusektori arendamise, keskkonnahoiu ja maapiirkonna elujõulisuse suurendamise eesmärgil ära kasutada,“ sõnas ta.

2019. aasta alguses toimus MAK toetuste mõju hindamine, mille tulemused näitavad, et toetustel on oluline mõju põllumajanduslike majapidamiste toodangu ja lisandväärtuse suurenemisele ja tulemuslikkusele. Samuti mõjutavad MAK-i keskkonnatoetustega hõlmatud alad positiivselt elurikkust ning mulla ja veekvaliteeti.

Kohtumisel tutvustati ka MAK-i teavitustegevusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust MAK-i toetuste ja maaelu kohta. 2018. aasta suurim üritus oli avatud talude päev, kus maaelu ja põllumajandusega käis tutvumas 163 000 inimest. Samuti anti seirekomisjonile eraldi ülevaade MAK-i nõustamisteenuse rakendamise hetkeseisust, mille korraldamisega perioodil 2014-2020 tegeleb Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. MAK 2014-2020 seirekomisjoni on kaasatud põllumajandus-, toidusektori-, keskkonna- ning maaettevõtluse ja kogukondade esindusorganisatsioonid. Seirekomisjon saab kokku vähemalt korra aastas, et vaadata üle arengukava elluviimise tulemused ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks.

Pikemalt saab seirekomisjoni töö kohta lugeda siit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena