Toredaid randlaste sõnu – luudima, kindukouk, nubuneul, korvasmies
Äsja ilmunud “Kuusalu rannakeele sõnaraamat” sisaldab üle 7000 märksõna oma-pärasest murrakust, mida on räägitud endise Kuusalu kihelkonna rannakülades.
Valmis Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex ning on kasutatav ka veebis.
Koostasid Piret Norvik ja Heli Kendra, toimetas Vilja Oja. Tehnilise külje ja veebisõnastiku eest hoolitsesid keeletehnoloogid Ülle Viks, Ain Teesalu ja Indrek Hein.
Eesti Keele Instituudi väikeste murdesõnastike sarja 6. väljaanne.
Kuusalu rannakeeles on kolm alarühma. Omavahel erineb nii kummagi poolsaare – Pärispea ehk Kõnnu ranna ja Juminda ehk Kolga ranna – keel kui ka läänepoolne murrak, mida on räägitud rannakülades Kaberneemest Salmistuni. Seetõttu on värske sõnaraamatu paljude märksõnade all esitatud mitu häälikuvarianti.
Eriliste rannakeele sõnade kõrval sisaldab raamat neid, mis erinevad kirjakeelest häälikkuju või muutevormide poolest, näiteks kand ‘känd’, retli ‘redel’, habu kabustad ‘hapukapsad’, kellud lüönd ‘kellad löönud’. Väike hulk on ka kirjakeelega sarnaseid murdesõnu, milleta keelt ei saaks rääkida (näiteks olema, panema).
Nimisõnadele on lisatud omastava ja osastava käände vormid, tegusõnadele võimaluse korral da-tegevusnimi ja ainsuse 1. pööre. Sõnade kasutust illustreerivad näitelaused ja täpsustavad kirjakeelsed selgitused.
Üsna palju soome laensõnu
Kuusalu randlaste kõnet on esmakordsel kuulmisel mõnikord peetud soome keeleks. Niisugust muljet tekitavad osaliselt üldised häälduspõhimõtted ja kirjakeelest erinevad muutevormid. Näiteks rannakeeles esinevad ä, ö ja ü ka järgsilpides, kaashäälikuid ei peenendata ja kirjakeelse kolme välte asemel esineb kaks pikkusastet – lühike ja (üli)pikk ehk sõnad, mis pole 1. vältes, hääldatakse enam-vähem 3. vältes.
Käänamisel või pööramisel vaheldub sageli kk : g (lakk : laga ‘laka’), pp : b (kapp : klabi ‘kapi’), tt : d(otta : odan ‘võtta : võtan’). Nagu soome keeles, puudub ka rannamurdes õ, mida asendab muu täishäälik, näiteks: lõng on murdes lang, sõba = söbä, tõlk = tulk, võru = veru, õng = ong.Iseloomulikumatele murdejoontele on tähelepanu juhitud sõnaraamatu eessõnas, põhjalikumat teavet leiavad huvilised lõpus loetletud eestikeelsest kirjandusest.
Kuusalu rannakeeles esineb üsna palju soome laensõnu. Näiteks: aat ‘tähtpäeva või sündmuse eelõhtu’ (sm aatto), muia ‘eit, naine’ (sm muija), potku(kelk) ‘tõukekelk’ (sm potku, potkukelkka), kasa ‘hunnik’ (sm kasa), tossud ‘kontsata ülespidi ninaga nahksäärikud’ (sm tossu). Soome laenude kõrval kohtame hiliseid rootsi ja vene mõjusid, kusjuures rootsi laene on tulnud ka soome keele kaudu.
Sõnaraamatusse on kaasatud rohkesti merenduse ja kaladega seotud sõnavara, mis rannarahva eluoluga tihedalt seotud. Siingi on rannarahvas sageli kasutanud naabritega ühiseid sõnu ja sarnast väljendusviisi. Näiteks: salm ‘väin’ (sm salmi), seur ‘paadiselts; laeva meeskond’ (sm seura), seil ‘puri’ (sm seili), peli ‘ankruvinn’ (sm peli < rts spel), saum ‘paadilaudade ühendusviis’ (sm sauma), lae(v)rik ‘mereaju’ (sm laivarikko ‘laevaõnnetus’), parsu ‘praam’, sohk ‘nooda kuivatamise hark’, nauk ‘kalaviha’, visa ‘kalaveri’.
Liitsõnade ja tuletiste hulgas leidub randlastel toredaid sõnu, millest osa on mõistetav ja sobiks kirjakeeldegi, teine osa vajab tõlget, näiteks: luudima ‘luuaga pühkima’, kindukouk ‘põlveõnnal’, kinni- neul ‘haaknõel’, nubuneul ‘nööpnõel’, nügäjüsuks ‘lükand-uks’, korvasmies ‘isamees’ või ‘kohtu kaasistuja’, kramplukk ‘taba’, käsisüld ‘mõõt – mehe laialisirutatud käte vahe’.
Et sõnakasutus ilmneb kõige paremini kontekstis, esitan siin ka mõned näitelaused: Püünüste jauks täüdüb raha korjusse (hoiule) panna. (Viinistu); Eläb ninda küpsikünsi (kokkuhoidlikult), et ei täü ahjugi küttädä. (Juminda); Toinekerd ta kaardi ei pandki kuuääri (ümbriku) sise. (Viinistu); Nokkjaak (põldhiir) ei kelba mitte kassijellegi süüä. (Pärispea); Torm kugist julla kuisikummulla (päris kummuli). (Pärispea); Minä lähän kohe samamaid (otsekohe). (Tapurla); Panned sen neu sis kivije vahe kohta ülessui (anuma avaus ülespoole). (Pärispea); Ilgest neulusid, nää kuida omplus kaik vedäb juodigulle (viltu; keerdu). (Pärispea)
Viis aastat pingsat tööd
Kui teilgi tekkis soov omakandi keelt sõnaraamatusse talletada ja küsimus, kuidas seda teha, pakub ehk huvi siinkirjeldatud sõnastiku sünnilugu. Sõnaraamatu koostamise mõte tekkis 2014. aastal Leesil rannakeele päevade ajal. Tänu randlaste aktiivsele tegutsemisele ja Kuusalu valla toetusele alustatigi sõnastiku koostamist Juminda Poolsaare Seltsi ja Eesti Keele Instituudi ühistööna.
Esmalt valiti “Väikese murdesõnastiku” elektroonilisest versioonist huvipakkuvaid märksõnu. Seejärel otsiti sobivat keeleainest Eesti Keele Instituudi murdearhiivi kogudest (EMSUKA) ja muudest allikatest. Töö käigus lisasid murdesõnu ja näiteid innukalt kaasa löönud randlased.
