Kahtlustatakse, et Sindi paisu jääkülmast veest päästetud hunt lasti Virumaal maha
Juhtumist teatas täna hommikul esimesena oma Facebooki seinal Riigikogu keskkonnakomisjoni kuuluv Peeter Ernits, öeldes muuhulgas kindlas kõneviisis et „noor susi lasti äsja Virumaal maha”.
„Mina ei olnud ise loomulikult püssi taga ja kohapeal ka mitte. Ent minu allikad olid sealsamas paigas Sirtsi soo lähedal,” täpsustab Ernits oma postitust. „Ma olen nendega juba mitmeid kordi rääkinud.”
Ernits ütleb, et tema allikad pärinevad kohalikest jahindusringkondadest. Tema sõnul on politsei praeguseks tegelenud ka ühe selle piirkonna lambakasvatajaga, kelle huvi võinuks hundi küttimine olla [Hiljem suhtles Ernits sama lambakasvatajaga, kelle sõnul olla tegu olnud libapolitseinikega - kommentaar lisatud 21. juulil kell 17:41].
„Kõik on veel väga toores, aga suure tõenäosusega hundilaip sealt leitakse. On täpselt teada, kus saatja vaikis. Inimesed on praegu sealsamas soo lähedal ja kammivad piirkonda läbi,” ütleb Ernits. „Kuna uurimine käib, ei ole praegu tark ka kõike välja öelda, mida tean, aga detaile on päris huvitavaid. Las instantsid tegelevad ning lähiajal räägivad nad ka ise.”
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhataja Piret Kiristaja kinnitab, et saatja ei ole ligi nädal aega signaali andnud ning nüüd arvatakse, et loom on maha lastud.
„See pole esimene sarnane juhtum, aga esimest korda hakatakse seda politsei kaudu ajama. Vaatame, kuhu asi jõuab,” ütleb Kiristaja.
Politsei- ja Piirivalveamet võttis täna seoses meedias ilmunud infoga ühendust Keskkonnaagentuuriga, et antud juhtumi asjaolusid täpsustada.
"Ootame Keskkonnaagenturilt täpsemaid andmeid juhtunu kohta ning seejärel otsustame, kas esineb alus menetluse alustamiseks," ütleb PPA pressiesindaja Leana Loide.
Jahimehed mõistavad hukka
Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab 28. veebruarini, mis tähendab, et küttimise puhul ei saanud tegemist olla ausate jahimeeste kätetööga. Keskkonnaamet ei ole tänavu väljastanud ka ühtegi hundi laskmise eriluba.
„Hommikul ei teadnud me sellest midagi, aga praegu on siit-sealt infot tilkunud,” ütleb Eesti Jahimeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Küla tasemel on igasuguseid jutte, aga ühtegi fakti pole õnnestunud kuulda.”
Ta soovib rõhutada, et kui kahtlus osutub tõeks, siis oli tegu jahieetika raske rikkumisega ja räige salaküttimisega, mille seaduskuulekad jahimehed ühemõtteliselt hukka mõistavad.
„Ausad jahimehed on sel võitlusliinil teisel pool liini. Lähiajal andis üks jahimees salaküttidega võitlemisel ka oma elu,” meenutab Korts. „Teeme kõik, et sellised teod saaksid päevavalgele toodud ja karistatud.”
Ta ütleb, et kuna Eesti jahimehed on deklareerinud, et kaasaegne jahindus on teaduspõhine ning jahimehed sarnaste uuringuandmete kõige suuremad tarbijad, siis on kaelustatud loomad ka jahihooajal erilise tähelepanu all, et mitte jahisaagiks langeda.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp suundus täna Lääne-Virumaale, et selgitada välja juhtumi täpsemad asjaolud.
„Ainus fakt on see, et kaelus ei funktsioneeri enam ning signaal on kadunud. Enne, kui me pole leidnud kaelust või hunti ennast, ei laskuks ma spekulatsioonidesse, mis temaga juhtuda on võinud. Hetkel puuduvad meil kindlate järelduste tegemiseks vajalikud asitõendid.“ kommenteeris Kübarsepp.
Kui hunt või kaelus leitakse ning nendest tõenditest nähtub, et noor susi on leidnud lõpu ebaseaduslikul viisil, võtab Keskkonnaagentuur ette järgmised sammud, et koostöös õigusorganitega saaks välja selgitatud tema võimalikud hukkumise asjaolud. Hetkel käib asitõendite otsimine, mis loosse võiksid selgust tuua.
Pelglik hunt
Veebruaris päästsid kolm meest Sindi paisu juurest jäisest veest koera pähe noore isahundi, kes toimetati loomakliinikusse.
32,5 kilogrammi kaalunud rahvusloomalt võeti ka geeniproov ning talle tehti parasiiditõrje. Keskkonnaagentuur paigaldas hundile GPS-saatja ning õhtul lasti susi tema tõenäolise elupaiga lähistel tagasi metsa.
Märtsis keskel rääkis Kübarsepp Delfile, et on paar korda proovinud hunti vaatamaski käia, kuid looma inimpelglikkuse tõttu ei ole see võimalik olnud. "Kui sunniviisiliselt metsast välja ajada, siis on võib-olla võimalik teda näha, aga muidu kindlasti mitte. Kuuleb inimese tuleku juba kaugelt ära ja paneb putku."
Erk-kollase kaelarihmaga pandi hundile külge andurid, et eelkõige hundi liikumist jälgida. Samas on võimalik jälgida ka hundi tervisenäitajaid, näiteks kehatemperatuuri.
Kübarsepa sõnul ei tohiks andur hundil elamist segada, ehkki kaelarihm juba kaugelt paista on. Ta arvas, et kaelarihm võib aga tulevikus hundi taas koeraks eksitada, sest ega tavainimene oska arvata, et metsloomad kaelarihmadega ringi jooksevad.
"Varasematel aastatel on olnud, kui inimesed nägid, et keegi on pannud oma koerale nii uhke kaelarihma. Juhuslikult kuulsin ja siis sai selgeks, millega tegelikult tegemist oli. Hunt oli üle põllu jooksnud," meenutas Kübarsepp.
