Jaanipäevanädala alguses suundusid Maalehe ajakirjanikud turule ja poodi maasikaid ostma, et saata need laborisse analüüsida. Toimetus otsustas korraldada eksperimendi, sest hiljutisest riigikontrolli auditist selgus, et meil tarbijatena pole aimugi, milliseid jääke ja kui suures koguses puu- ja köögiviljadest leitakse.
Eraldi nimetab audit just maasikaid, sest kolm aastat tagasi leiti taimekaitsevahendite jääke kõigist importmaasikatest võetud proovidest ja 29 protsendist Eestis tavapõllunduses kasvatatud maasikatest.
Tegemist pole lihtsa prooviga. Sellist analüüsi saab teha üksnes Sakus asuvas maailmatasemel põllumajandusuuringute keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumis. Laboris uuritakse taimset päritolu proovides gaasikromatograafi ja vedelikukromatograafiga kokku 362 toimeaine jääke. Tegemist on kalli analüüsiga, mille üks proov läheb maksma 408 eurot. Krõbe hind on ka põhjus, miks kontrollivad ametkonnad neid proove palju ei telli. Ehkki – kas rahva tervisele saab panna hinnasildi?
Vastused saabusid nelja tööpäeva pärast ja võtsid õhku ahmima, sest kuigi puhas polnud ükski proov, valmistas kõige halvema üllatuse just palavalt armastatud Eesti maasikas, mille kohta labor soovitas tungivalt kohe põllumajandusametile häiret anda. Seda ka tegime.
KREEKA MAASIKAD – 2 leidu
Maximast ostetud Kreeka maasikatest leiti kahe taimekaitsevahendi jääki – fluopüraami ja trifloksüstrobiini. Tegu on fungitsiididega, mis mõjuvad taimede seenhaigustele, sh hallitusseentele. „Kontsentratsioonid on madalad, vastavalt 59 ja 100 korda madalamad piirnormist, seega vähemalt selle proovi marjade söömisel toksikoloogilisi probleeme tekkida ei tohiks,” kommenteeris Püssa.
Kes meist tahaks süüa maasikaid, millel olev hallitus võib toota mürgiseid mükotoksiine ja anda maasikatele ebameeldiva maitse?
Ta lisas, et tänapäeval püütakse leida kombineeritud meetodeid, mis tagaksid maasikate kaitse hallitusseente vastu ilma sünteetiliste fungitsiidideta, näiteks nn bioloogilise kontrolli agentidega – bakteritega, kes hävitavad hallitusseeni. Kogumisjärgsete haiguste levikut saab piirata juba haiguskindlamate maasikasortide ja sobivama kasvatuskoha valikuga ja ka hoolika korjamisega, rääkimata korralikust külmsäilitamisest, kui on vaja saaki kaugemale transportida.
Maximast öeldi, et Kreeka maasikad jõuavad nendeni umbes viie päevaga ja pärast seda jaotatakse ühe-kahe päeva jooksul Eesti kauplustele. Poolast jõuavad maasikad meile 24–36 tunniga, kaup võetakse vastu ja jaotatakse kauplustele.
POOLA MAASIKAD – 6 leidu
Tallinna keskturult ostetud Poola maasikatest leiti lausa kuue taimekaitsevahendi jääki: atsetamipriidi, captani, karbendasiimi ja benomüüli, küprodiniili, pürimetaniili ja tetrakonasooli. Nendegi sisaldus oli normipiirist mitu korda väiksem.
Katsete kohta protokollid koostanud jääkide ja saasteainete labori juhataja asetäitja doktor Merike Toome tõdes, et ükshaaval võttes on sellises koguses jäägid ohutud, kuid nende koosmõju ei tea keegi.
„Seda ei ole terves maailmas uuritud. Teadlased peavad hakkama uurima, mis see koosmõju saab olla, nii et see on tulevikumuusika,” lisas ta.
Tõnu Püssa ütles, et ka Poola maasikatest leitud jääkained olid nagu Kreeka maasikate puhulgi fungitsiidid ehk parasiitsete mikroseente (sh hallituste) ja nende spooride tõrjevahendid. Neil on lihtsalt mõnevõrra erinev toime ja tugevus.
„Kes meist tahaks süüa maasikaid, mille hallitus võib toota mürgiseid mükotoksiine ja anda maasikatele ka ebameeldiva maitse?” põhjendas ta tõrjevahendite kasutamist. Maasikad on väga õrnad viljad, mis nakatuvad kergesti mikroseentega. Ent nii mõnigi hallitusseen võib toota aineid (mükotoksiine), mis on märksa mürgisemad kui kasutusel olevad fungitsiidid ning mille olemasolust ja toimest me midagi ei tea. Mikroseente kasvu pidurdamiseks toidus ongi välja töötatud fungitsiidid.
Professor märkis, et õnneks oli enamiku Poola ja Kreeka maasikates avastatud kahtlust äratavate ainete sisaldus üsna väike. Poola maasikates oli atsetamipriidi, pürimetanüüli, tetrakonasooli, karbendasiimi ja benomüüli piirnormist vastavalt 62, 40, 15 ja 5 korda vähem. Ainukesena lähenes piirnormile captani ja THPI summa (1,5 korda väiksem). Captan parandab paljude viljade ja marjade kaubanduslikku väljanägemist – muudab värvi kirkamaks.
EESTI MAASIKAD – 2 leidu
Tallinna keskturult ostetud Sepakõrtsi talu maasikatest leiti dimetoaati ja ometoaati, mõlemat üle piirnormi.
Professor Püssa märkis, et uuritud Eesti maasikate dimetoaadi ja ometoaadi sisaldus (vastavalt 0,015 ja 0,012 mg/kg) ületas veidi piirnormi (0,01 mg/kg), mis on ühtlasi nende määramise alampiir.
„Kuna tegemist on LC-MS/MS-i analüüsimeetodiga, siis eksitust ei usu,” lisas ta.
Nagu näeme, on nende ainete jääkide piirnormid kümneid või sadu kordi väiksemad kui kõigil Poola või Kreeka maasikates avastatud teistel pestitsiidideld. Seda enam on oluline uurida nende ainete piirnormist veidi suurema sisalduse tekke mehhanismi Eesti maasikates.
Dimetoaat ja ometoaat on nii insektitsiidid (putukatõrjevahendid) kui ka akaritsiidid (lestade ja puukide tõrjevahendid). Need on närvimürgid, mis võivad suurtes kogustes põhjustada krampe ja koguni surma ning toimivad nii kontaktmürgina kui ka alla neelates. Imenduvad kergesti ja jaotuvad kiiresti üle kogu organismi, aga ka lagundatakse üsna kiiresti, on mõõdukalt mürgised nii alla neelates, sisse hingates kui ka naha kaudu saades.
Püssa sõnul on dimetoaat ja ometoaat (ka dimetoaadi ainevahtusprodukt) leitud ainetest kindlasti kõige ohtlikumad, nende marjades ja väikestes puuviljades sisaldumise piirnorm on vaid 0,01 mg/kg. „Nagu näeme, on nende ainete jääkide piirnormid kümneid või sadu kordi väiksemad kui kõigis Poola või Kreeka maasikates avastatud teiste pestitsiidide omad,” märkis professor. „Seda enam on oluline uurida nende ainete piirnormist veidi suurema sisalduse tekke mehhanismi Eesti maasikates.”
Neid pestitsiide ei ole lubatud Eesti maasikakasvatuses kasutada. Dimetoaat on laia tõrjespektriga tõhus taimekaitsevahend, mida on lubatud kasutada teraviljadel, köögiviljadel ja dekoratiivtaimedel. Nende pestitsiidide preparaate Danadim 40EC, Perfekthion 400 jt on Eestis lubatud kasutada näiteks porgandikahjurite (porgandikärbes, porgandi-lehekirp jt), peedikahjurite (peedikärbes, peedi-rohuhipik), kapsakahjurite (kapsa- ja kaalikakärbsed, väike-kapsaliblikas) jt ning üldiselt lehetäide, öölaste jt vastu. Samuti tohib neid kasutada lilledel ja dekoratiivtaimedel.
Eestis on dimetoaat ületanud uudisekünnise peamiselt selle väärkasutamise tõttu rapsipõldudel, kus selle tõttu on hukkunud hulgaliselt mesilasperesid.
„Kuidas võisid dimetoaat ja selle metaboliit ometoaat üldse maasikatesse sattuda, on arusaamatu. Kas on tegemist mingilt naaberalalt pärit saastusega, mille on edasi kandnud näiteks tuul või putukad, või on nende maasikate tegelik päritolumaa meist lõuna pool,” arutles professor Püssa.
VTA on algatanud menetluse võimaliku rikkumise tuvastamiseks ja VTA on võtnud järelevalveproovi taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks.
Maasikaid müünud ja enda sõnul need ise kasvatanud Sepakõrtsi talu perenaine Anu Jaanikesing vandus käsi südamel, et ta pole oma marjapõldu millegagi pritsinud. Ta ütles, et on väiketootja, maasikate ümber laiuvad heinamaad ja mets ning lähimad põllud asuvad alles poole kilomeetri või kilomeetri kaugusel.
„Ma ei ole neid millegagi pritsinud, mul on maasikad nii väiksed ka veel, mitte nii suured nagu teistel,” rääkis Valgamaal Läti piiri ääres maasikaid kasvatava talu perenaine. „Oma lõbuks natuke teeme, meil ei ole neid nii palju.”
Samal ajal on Sepakõrtsi talul Tallinna keskturul lausa kolm letti, millest kahel müüakse väidetavalt omakasvatatud maasikaid ja kolmandal värsket köögivilja.
Olete te vahepeal jõudnud mõelda, kust need jäägid võisid sinna saada?
Ma ei ole neid teinud! Ma ei ole süüdi!
Ma ei ütlegi, et olete süüdi.
Mis labor? Ma tahan pabereid saada. See on nii kahtlane kõne. Ma mõtlen, et keegi tahab käru teha mulle. Ma ei ole teinud, ma ei ole pritsinud. See on ahistamine! Kas ma pean tõesti advokaadi palkama? Ma ei ole süüdi! Kust mina tean?
Ma ei ütlegi, et süüdi.
Keegi on maasikad ära vahetanud. Võib-olla vahetasite ise ära? Kuskohas see proov tehti? See on nii naljakas jutt, kõik naeravad selle peale. Kui arutan inimestega asja, siis kõik ütlevad, et see on petuskeem. Ma ei ole seda teinud. Mu mari on jumala väike, tule vaata, mida ma siin letis müün, sa kukud pikali!
Ma tuleks hea meelega vaatama.
Ma ei ole seda teinud! Kuskohas see proov tehtud on?
Sakus, taimekaitse laboris.
/…/ Miks te mind üksinda süüdistate? Ma ei ole nõus sellega. Mina lähen otsin endale advokaadi. See on petuskeem, keegi keerab mulle käru. Ma tahan teada, kes see on! See on alatu laim.
Mis te arvate, kui saaks kokku, me tuleks teie juurde tallu kohapeale?
See on nagu mingi kättemaks või ahistamine. See ei ole loogiline. Ma ei ole kindel, et need on minu maasikad, keegi on ära vahetanud. Te kargate mulle lihtsalt alusetult selga. Ma ei ole üldse kindel, et te olete minu käest maasikaid ostnud. Igaüks võib tšeki kirjutada ja võtta krediidiinfost kõik andmed. See on tõestamatu asi. /…/
Keskturult on Sepakõrtsi talu maasikad ostetud.
Kust ma tean, et teie ostsite?
Selle kohta on tšekk olemas.
Tšeki võite teie ka kirjutada, kallis inimene. Tšeki võib igaüks kirjutada põlve otsas ja igasugu konkse alla kirjutada. Ainult asutustele peab arve ID-kaardiga allkirjastama. Te võite väga hästi ka seda võltsida! Ma ei ole süüdi, jumala eest, kas ma pean hulluarsti juurde minema!? /…/
Kas te müüsite 18. juunil Tallinna Keskturul maasikaid?
Ma ei mäleta.
Kas tõesti? See oli eelmine teisipäev (18. juuni – toim).
Võib-olla olin, ma ei mäleta. Ma arvan, et olin.
Üks noormees oli leti taga.
Jah, mu poeg oli leti taga.
Ajakirjanik tuli ja küsis, kas maasikate kohta saaks arve ja siis kutsuti teid kohale. Algul te ei tahtnud kirjutada, et kilo maasikaid on liiga väike kogus, aga pärast ikkagi kirjutasite.
Jaa, kirjutasin, tuleb meelde.
Siis on ju teie maasikad, kui te müüsite enda maasikaid. Ega ma ei tea, kelle omasid te müüsite.
Kelle omasid ma veel müün! Kust ma neid saan, ma ei käi neid Kreekast toomas rekaga!
Nüüd tekivadki kahtlused, kui teie käest on ostetud ja laborisse viidud ja nüüd selgub, et ...
/…/ Ma olen tavaline lihtinimene, kes katsub ära vireleda selles kuradi faking Eesti riigis. Ma tõesti ei ole seda teinud. /…/ Ma tahan teada, kes teile on maksnud selle eest, et te mulle lihtsalt tahate halba teha.
Ametid alustasid menetlust
Väiketootja maasikatest leitud ohtlikud ained on jalule ajanud nii veterinaar- ja toiduameti kui ka põllumajandusameti.
„VTA on algatanud menetluse võimaliku rikkumise tuvastamiseks ja VTA on võtnud järelevalveproovi taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks,” ütles VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg.
Põllumajandusameti kommunikatsiooninõunik Annika Kubja teatas, et ka nemad on alustanud järelevalvemenetlust, et selgitada välja kõik asjaolud, sealhulgas see, kuidas sattus toimeaine põllule. Ameti hinnangul on vähetõenäoline, et jäägid on pärit eelmisest hooajast, sest dimetoaat laguneb taimedes väga kiiresti.
Dimetoaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis lubatud maasikatel kasutada, sest loa valdaja (taimekaitsefirma) ei ole maasikal kasutamist taotlenud. Kõikide taimekaitsevahendite puhul kehtib reegel, et toimeainet ja seda sisaldavat taimekaitsevahendit lubatakse kultuuril kasutada ainult siis, kui on tehtud piisav arv jääkide katseid.
Kõnealusel juhul ei ole maasikatega neid katseid tehtud ja ei ole teada, kuidas dimetoaat maasikas laguneb ning milliseid laguprodukte ja kui palju võiks tekkida. Järelikult ei ole võimalik tagada ka tarbija ohutust.
Põhjuseid, miks toimeainet ei lubata mingil konkreetsel kultuuril kasutada, võib olla teisigi: see võib olla ohtlik käitlejale või kõrvalistele isikutele, loomadele või keskkonnale.
Riigikontrolli auditis taimekaitsevahendite jääkide kohta sai veterinaar- ja toiduamet kõva kriitika osaliseks. Heideti ette, et suur osa proovidest võetakse Eesti viljadest, mis on importkraamist “puhtamad”, lisaks lahutatakse laboritulemustest 50 protsenti maha, mis näitab tulemusi paremana, kui need tegelikult on, ja tarbijaid ei teavitata kontrollimise tulemustest.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda selgitab, kuidas amet proovidega toimib.
Maalehe tellitud laborianalüüsist selgus, et Eesti maasikatest leiti kaht suhteliselt mürgist ainet, mida ei tohi maasikate puhul üldse kasutada, ja lisaks oli nende jääkide kogus üle piirnormi. Jääke leiti ka Poola ja Kreeka maasikatest.
See on teema, mis kahe ameti – meie ja põllumajandusameti (PMA) – koostöös peaks välja selgitama, kas on kasutatud lubatud vahendeid ja kas neid on kasutatud lubatud viisil.
Ületused on suhteliselt väikesed, aga kui te kasutate 50% võrra vähendamist, siis ei olegi nagu probleemi.
Olen kordi ja kordi püüdnud selgitada, mis see 50 protsenti tähendab ja mis kontekstis see arvesse tuleb. 50 protsenti ei ole kindlasti see, mida me rakendame ohutuse hindamisel, see on kasutusel selleks, et sanktsiooninormid üle Euroopa Liidu oleksid ühetaolised.
Siin tuleb arvesse labori mõõtemääramatus, laboriseadmetel on ka oma mõõteviga ja sealt edasi see, et hinnatakse kindlasti juba konkreetselt ületust ning seda, kuivõrd see ületus läbi eri mudelite inimesele mingis konkreetses olukorras võib ohtlikuks osutuda või mitte.
Kui me räägime ohutusest, siis me seda 50 protsenti kindlasti ei kohalda.
Kui maasikatest on leitud taimekaitsevahendi jääke, mida pole maasikate kasvatamisel üldse lubatud, siis juba see iseenesest on eksimus. Siin tuleb sekkuda. Siin peaks olema põllumajandusameti argument juures, miks seda pole lubatud. Ja sealt edasi, kui seda on siiski kasutatud, kas sellise kasutamise viisi puhul on ületatud ohtlikkuse ehk maksimaalset jääknormide piirmäära.
Peame hindama, millega on tegu ja kas ning millisel määral peab reageerima – on see põllumajandusamet või oleme need meie. Oluline on see, mida me sellest tulemusest järeldame ja edasi tegema peame.
Eelmistel aastatel on maasikatest võetud 20–30 proovi. Mida tulemustega ette võetakse?
Kui on kasutatud lubatud taimekaitsevahendeid ja jäägid on piirnormi piires või alla selle, siis me ei reageeri. Kui kipub sealt üle minema, siis hakkame hindama, milline on reaalne oht inimese elule ja tervisele, ning reageerime vastavalt sellele.
Mida see reageerimine endast kujutab?
Tegelikult võtab esmatootmises maasikate proovid põllumajandusamet. Tema võtab proovid sellistest saadustest, mis jõuavad kiiresti lauale, seal on näiteks maasikad, kurgid ja kartulid.
Meie võtame pisteliselt, vastavalt mingisugustele vihjetele ja kaebustele, kui rääkida järelevalve proovidest. Kui räägime seirest ja monitooringust, siis meil on seal ka omamaiseid vilju ja saadusi sees.
Kui te leiate midagi, mida siis teete?
Hindame reaalset ohtu ja lähtuvalt sellest tuleb turult kõrvaldamine, kui on veel midagi kõrvaldada. Tegu on ikkagi sellise saadusega, mille turuloleku aeg on suhteliselt piiratud – korjatakse ja kohe tarbitakse. Kui meil on mingi leid, siis minnakse mööda tarneahelat tagasi konkreetse tootja juurde ja põllumajandusamet vaatab, kuidas seal on nende vahendite kasutamine korraldatud. Seda juba koostöös põllumajandusametiga.
Kui leitakse piirnormi ületus, kas siis teavitatakse tarbijaid ka või otsitakse vaid algallikat?
Ikka peame tarbijat teavitama, kui esineb otsene oht inimese elule ja tervisele. Kui on lihtsalt ületus ja läbi meie mudeldamise ei kujuta leitud kogus otsest ohtu inimese tervisele, siis piirdume ainult sanktsiooniga või menetleme edasi selle konkreetse rikkujaga.
Siis ei ole kauba tagasikutsumiseks põhjust.
Miks läheb analüüside vastuste saamisega kuu aega, nagu riigikontroll auditis kirjutas? Maaleht sai laborist analüüside vastused tunduvalt kiiremini.
See on jälle üks müüt, mida me oleme kordi üritanud kummutada. See on seotud kahe erineva proovivõtu taktikaga.
Üks on seiremonitooring, mis on valdav osa ligi 200–230 proovist, kui räägime veterinaar- ja toiduameti kontekstis. See on üldpildi saamiseks teatud toidugruppide osas – milline on olnud eelnevate ohutuse tagamise etappide tegevuse mõju ja tulemuslikkus. Monitooritakse, kas on kasutatud lubatud taimekaitsevahendeid ja kas ei ole sealjuures ületatud piirnorme. Selline seiremonitooring annab meile võimaluse hinnata eelnevate etappide kontrolli tegevuse mõjusust ega ole ajakriitiline.
See kuu aega, millest räägitakse, oli ühe tööõnnetuse väljatoomine. Labor on öelnud, et neil oli ühe seadme rike ja nad lihtsalt hoidsid proove niikaua, kui seadme korda said, ja siis suurem hulk proove uuriti korraga ära.
Teine asi on järelevalve proovid, mida võetakse konkreetse tootja konkreetsest saadusest konkreetse kahtluse puhul. Näiteks kui meile on tulnud mingi ohuteade, et kuskil võib midagi olla, siis me läheme võtame konkreetsest saadusest proovi. Ehk kui meil on konkreetne arvamus, et keegi maasikakasvataja on nõudeid rikkunud, siis võtame järelevalve proovi ja peatame konkreetse saaduse käitlemise kuni tulemuse saamiseni.
Selle proovi uurimise aeg on kolm kuni neli päeva. Need on kaks eri asja, mida kiputakse segi ajama.
Millal 2018. aasta taimekaitsevahendite jääkide aruanne lõpuks avalikustatakse?
Üsna pea. Meil on riigikontrolli auditi soovituste valguses info korrigeerimine praegu käsil. Aruanne oleks juba ammu avalikuks tehtud, kuid oleme võtnud auditi soovitused arvesse ja üritame ringi sõnastada ning arvud üle vaadata, et need oleksid võimalikult üheselt mõistetavad. Samuti püüame selgust tuua segadusse, mis on tekkinud, selgitamaks läbi arvude seda, mis saavutanud oleme.
