Leivavilja kasvupind on mullusega võrreldes kolmekordistunud

Eestis kasvatatatakse tänavu teravilja esialgsetel andmetel 364 000 hektaril, mida on 4% rohkem kui aasta varem, kirjutab Statistikaameti blogi.

Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond.

Teravilja kasvupind vähenes järsult 1990. aastate alguses üsna vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist, ent on nüüd pikemat aega taas kerges tõusutrendis. Tänavusest kasvupinnast suurem oli teravilja kasvupind viimati veerandsada aastat tagasi 1993. aastal. Taliteravilja kasvupind on 2019. aastal suurenenud rekordilise 167 000 hektarini, mida on 1,7 korda rohkem kui 2018. aastal.

Kõigi suviteraviljade pinnad on aga vastavalt vähenenud. Leivavilja rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes koguni 11 000 hektarilt 29 000 hektarile. Suurim rukkikasvataja on Tartu maakond 5800 hektariga. Kuigi rukki kasvupind on suurenenud kõikides maakondades, siis keskmisest enam on pinnad kasvanud Ida-Viru, Võru ja Harju maakonnas.

Tänavu kasvatatakse kaunvilja 43 000 hektaril. Kaunvilja kasvupind on alates kõrgajast 2017. aastal iga aastaga vähenenud ning tänavune kasvupind on võrreldes mullusega 8% väiksem. Seejuures kasvatatakse põldhernest rohkem ja kaunvilja kogupinna vähenemine tuleb põldoa arvelt, mille pind on aastatagusega võrreldes vähenenud rohkem kui kolmandiku ning on tänavu 11000 hektarit.

Rapsi ja rüpsi kogupind ei ole oluliselt muutunud ja püsib 72 000 hektari piires. Siiski on talirapsi ja
-rüpsi pind 2018. aastaga võrreldes suurenenud 1,8 korda ja suvivilja pind vastavalt vähenenud. Rohkem kui veerandi võrra on võrreldes mullusega kasvanud ka õliseemneks kasvatatava kanepi pind. Pinna järgi on suurim kanepikasvataja Ida-Viru maakond, järgnevad Jõgeva ja Saare maakond.

Kodumaise kartuli kasvupind on veidi suurenenud, põllumaa summaarne pind ning söödakultuuride pind püsivad eelmise aasta tasemel. Enim kasvatatakse kartulit Tartu ja Viljandi maakonnas ning eelmise aasta suurim kasvataja Harjumaa on langenud kolmandale kohale.