Euroopas keelatakse mesilaste surmasid põhjustanud taimekaitsevahend dimetoaat
Taimekaitsevahenditest on peamiseks mesilaste surmade põhjuseks läbi aastate olnud dimetoaati sisaldav Danadim 40 EC, mida on kasutanud rapsikasvatajad, teatas põllumajandusamet pressiteate vahendusel käesoleva aasta maikuus. Rapsikasvatuses on see aine olnud keelatud juba varem.
Käesoleval aastal leiti Sepakõrtsi talu maasikatest ajakirjaniku võetud proovist dimetoaadi jääke. Mesinik Maire Valtini mesilased hukkusid, kuna dimetoaati sisaldavat taimekaitsevahendit kasutati valesti, teatab amet.
„Väga hea uudis!” ütleb Eesti Mesinike Liidu nõustaja Maire Valtin. „Meie mesila juures pritsiti sellega kahe aasta eest rapsi küll öösel, aga ikkagi nad surid. Seda ei tohiks absoluutselt kasutada.”
Ta leiab küll, et uusi aineid tuleb nagu Vändrast saelaudu ning nendegi puhul pole teada, kuidas need mõjuma hakkavad,
„Euroopa Liidus hinnatakse toimeaineid teaduspõhise lähenemise põhimõttel ning peamisteks märksõnadeks on tervise- ja keskkonnaohutus. Uutele uuringutulemustele tuginedes on dimetoaadi keelustamise põhjuseks kõrge terviserisk nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvatele käitlejatele, töötajatele ja kõrvalistele isikutele. Samuti tuvastati riskihindamise käigus, et dimetoaadi kasutamisel esineb risk imetajatele, lindudele, mesilastele ning mittesihtmärk lülijalgsetele,“ ütles põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.
Ajapikendus toodete turustamiseks ning kasutamiseks võimaldatakse vastavalt Euroopa Liidu määrusele, mis seab ühtsed tähtajad kõikidele liikmesriikidele. Turustamiseks kehtib 6-kuuline ajapikendus ning tooteid on võimalik müüa ja levitada 1. veebruarini 2020. Ajapikendus olemasolevate toodete varude kasutamiseks kehtib 17. juulini 2020.
Dimetoaat on laia tõrjespektriga kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Seda sisaldavad taimekaitsevahendid on Eestis praegu turule lubatud teraviljadel, köögiviljadel ning dekoratiivtaimedel kasutamiseks.
Dimetoaadi keelustamise kavatsusi ning selle põhjuseid arutati põllumajandusorganisatsioonide ja teadlaste esindajatega 22. veebruaril Maaeluministeeriumis Taimekaitse Nõukogus.
Täpsustused*
* Lisatud 25. juulil 2019 kell 17:55
Maris Raudsepp, põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
Mesilasperede suremine oleneb enim sellest, kuidas mesilasi peetakse, sealhulgas hügieenist ja parasiitidest mesitarudes. Mesilaste peamise hukkumise põhjuseks peetakse varroalesta ja sellega kaasnevaid viirushaiguseid.
Mesilasi mõjutavad ka halb ilmastik ja põllumajandusega seotud ohud. Kõige sagedamini on hukkumise põhjuseks mitme teguri kokkulangemine.
Teie artikli pealkiri „Euroopas keelatakse peamine mesilaste surmade põhjustaja dimetoaat“ on lugejaid väga eksitav.
Kui rääkida üksnes põllumajandusega seotud ohtutest, siis riikliku järelevalve käigus on Põllumajandusamet tõepoolest tuvastanud erinevatel aastatel juhtumeid, kui dimetoaati sisaldavat taimekaitsevahendit on valesti kasutatud ja seeläbi on mesilased hukkunud (1-2 juhtumit aastas).
Iga aasta laekub meile kaebuseid mesilaste hukkumisest, mida on kokku rohkem kui juhtumeid, mille menetluse käigus leitakse seos taimekaitsega.
Enamasti jäetakse aga riigiametid üldse teavitamata, kui mesinik ei kahtlusta mesilasperede hukkumises taimekaitsevahendi kasutamist. Kui rääkida tänavustest kaebustest hukkunud mesilaste kohta, siis oleme tegelenud kokku viie juhtumiga.
Mitte ühelgi juhul ei tuvastatud seost taimekaitsevahendi kasutamisega. Ühtlasi pööran tähelepanu, et taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole.
Seega kui rääkida üksnes põllumajandusega seotud ohtudest, siis dimetoaat ise ei ole mesilaste surmade põhjustaja, vaid põhjustaja on see isik, kes dimetoaati vääralt kasutab.
