Riik muutis noortalunike toetuse saamise tingimusi õiglasemaks
Juuli lõpus muudeti põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlemise tingimusi, mis muudavad maaeluministri sõnul ettevõtlusega alustamise lihtsamaks.
Kuidas kommenteerivad muudatusi noortalunikud?
Mai lõpus kirjutas Maaleht noortalunike seisukohast, et toetus võiks paremini jõuda nendeni, kes seda tegelikult vajavad.
“Palju on näiteid, kus toetuse saaja ei ole oma tegevust läbi mõelnud või isegi plaaninud ettevõtlusega alustada, vaid äriplaan on koostatud toetuse saamise eesmärgil,” kirjeldas toona probleemi olemust MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt, kes peab peamiseks murekohaks siiraid alustajaid, kel teadmisi napib. “Sellised tootjad pole enamasti arvestanud, et kavandatu tuleb ka ellu viia ja majandustegevust jätkata pärast stardiraha lõppemist.”
Maaeluminister Mart Järviku sõnul on nüüdse muudatustega pandud senisest suurem rõhk äriplaani kvaliteedile.
„Äriplaani põhjalikum läbimõtlemine on alustavale noorele ettevõtjale väga oluline ning loob eeldused edukaks stardiks,“ ütles Mart Järvik.
Teine oluline muudatus on taotluste hindamiskriteeriumite täpsustamine.
„Hindamiskriteeriumid on muudetud selgemaks ja täpsemaks, mis lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas minister.
Meeldivat ja ebameeldivat
Palusime muudatustele hinnangu anda Kaja Piirfeldtil.
Tema sõnul on kõige suurem muudatus asjaolu, et ettevõtte ülevõtmise eest antavate hindepunktide arvu on vähendatud 15-lt 10-le ja sellevõrra on tõstetud äriplaani eest antavate punktide arvu.
“Eesmärgiks motiveerida taotlejaid oma tegevust paremini läbi mõtlema, mis on positiivne nii taotleja kui ka õiglasema hindamise seisukohalt,” sõnab Piirfeldt.
Ta ütleb, et haridusnõudeid on selgemaks muudetud: “Kui varem pidi näiteks põllumajanduslikku kõrgharidust omav isik, kui omandatud eriala ei olnud otseselt seotud planeeritava tegevusega, täiendavalt minema tasemeõppesse, et hariduse eest üldse hindepunkte saada, siis nüüdseks on see ebakõla kõrvaldatud.”
Samuti tekitas Piirfeldti sõnul segadust ja vaideid asjaolu, et omandamisel oleva hariduse eest oli võimalik mingeid punkte anda.
“Selles osas on hindamiskriteeriumid nüüdseks selgelt sõnastatud ja hindepunkte saab ainult juba omandatud hariduse eest. Samuti vähenes mittepõllumajandusliku töökogemuse eest antav punktisumma ja suurenes võimalus saada lisapunkt pikemaajalise sektoris praktiseerimise eest.”
Ta toob välja, et ebameeldiva üllatusena võib nii mõnegi noortaluniku jaoks tulla aga asjaolu, et kui varem oli võimalik toetust minna taotlema ka kauem kui 24 kuud tegutsenud äriühinguga, juhul, kui aktiivset majandustegevust ei olnud toimunud, siis alates sellest taotlusvoorust seda võimalust enam ei ole.
“Nimetatud piirang ei ole riigisisene, vaid tuleneb Euroopa parlamendi ja nõukogu poolt tehtud määruse muudatustest,” selgitab noortalunike juht.
Taotlusvoor algab augusti lõpus
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik.
Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28. augustist 4. septembrini 2019. a ning eeltäitmine toimub 21. augustist 27. augustini. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot, 2019. a taotlusvooruks on kavandatud 5 miljonit eurot.
