Jaan Tooming toob Tartus lavale kummalise saatusega näidendi Kaupost ja Lembitust
Lavastaja Jaan Tooming, kes tänavu tähistab oma lavastajategevuse 50 aasta juubelit, ütleb, et on tahtnud „Kaupot” lavastada juba 40 aastat. See pole aga õnnestunud: alati on plaan mingil põhjusel vett vedama läinud. „Justkui neetud on see lugu olnud,” nendib Tooming.
Tooming on näidendist kõnelenud omal ajal Uku Masinguga ja too olla arvanud, et niisugune võis olla olukord küll Eestis 13. sajandil. Toominga sõnul on „Kaupo ja Lembit” fiktsioon – me ei tea ei Kaupost ega Lembitust isegi seda, kui vanad nad olid, kindel on vaid surmapäev.
„Kaupo” on lugu sellest, mis võinuks saada, kui kohtunuks liivlaste vanem Kaupo ja Lehola vanem Lembitu. See on lugu maailmavaadete põrkumisest, kusjuures 82 aasta tagune ideestik seostub üllatavalt täpselt nüüdse Eesti ja selle võimaliku tulevikuga.
Nimitegelastena on laval Nero Urke (Kaupo) ja Kristo Viiding (Lembitu). Kaasa teevad ka Anne Türnpu, Tõnis Mägi, Kristjan Sarv, Margus Mikomägi jpt.