Rootslanna, kes tõi Eesti metsandusse nii istutustoru kui säilikpuud

Esimest korda sattus Rootsi metsaagentuuris töötanud Marja Gustafsson Eestisse 1992. aasta kevadel, kui siin oli käibel veel Vene rubla ja metsi majandati toonase plaanimajanduse põhimõtete järgi.

Kuna tollal oli põhjamaades levinud komme siiamaile ka humanitaarabi saata, koguti Rootsis Gustafssoni mahitusel mitmesuguseid taludes tarvilikke tööriistu, mis siis abivajajaile laiali jagati.

Muu hulgas saadeti Eestisse ka istutustorusid, mis rootslaste arvates siinsetele metsameestele ära pidanuks kuluma. Ent potitaimest poldud siinmail miskit kuuldud, nii et torud pidid mõnda aega oma järge ootama, kuniks meilgi suletud juurekavaga metsataimi kasvatama hakati.

Kuid eestlased vajasid ka metsandusalaseid teadmisi ning nendegi jagamisega hakkas Gustafsson agarasti pihta.