10. oktoobril 1919. aastal võttis Eesti Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati pea kogu mõisamaa (96,6%), kõik tsaariaegsed riigimaad ja osa kirikumaast.

Seda Eestimaal läbi viidud maareformi peetakse toonase ajastu üheks radikaalsemaks Euroopas.