Piimatoodete valmistamise aastamaht on Balti riikides endiselt veidi üle 2,8 miljoni tonni, millest lõviosa – napilt alla 1,7 miljoni tonni – töötleb Leedu. Läti ja Eesti vastav näitaja on ligi 0,6 miljonit tonni ning siingi on näha kasvu Eesti ning langust Läti mahtudes.

Kuigi Leedu turul on mahud kõige suuremad, on seal ka suurimad käärid tootmis- ja töötlemismahtude vahel. Seetõttu kasvas 2018. aastal Läti toorpiima eksport Leetu 12 protsenti.

Seevastu Eesti piima eksport Leetu vähenes aastaga 3 protsenti, olles eelnevalt küll jõudsalt kasvanud.

„Toorpiima suurenenud nõudlus ning piimatoodete kohaliku ja ekspordituru kasv on suurendanud piimandussektori optimismi, ollakse toibumas möödunud langusaastatest. Seetõttu on paljud piimatootjad ja –töötlejad hakanud taas investeerima. Nii nagu teistes põllumajandusvaldkondades, näeme seejuures ka piimandussektoris ökotootmise osatähtsuse järk-järgulist kasvu,“ kommenteeris SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Maailmaturu peamised piimatootjad on viimastel aastatel näidanud kasvu, mis on olnud piisav globaalse nõudluse rahuldamiseks. EL-i piimatoodete hinnad on alates 2015. aastast kõikunud vähe.

SEB toetus analüüsi koostamisel Eurostati ja riiklike statistikaametite andmetele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena