Itaalia jahituristid kasutavad keelust hoolimata linnujahil elektroonilisi peibutusvahendeid
Neist kaks juhtumit leidsid aset Saaremaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal tuvastati kummaski üks juhtum.
Kihnus linnujahti kontrollides selgus, et oli lastud kaks lindu, keda ei oleks tohtinud küttida.
„Üks ebaseaduslikult kütitud lindudest oli valgepõsk-lagle, keda tohib heidutuse eesmärgil küttida piirkondades, kus on viljapõllud, aga mitte rannikualal,“ ütles keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus. „Jahimees võttis süü omaks, selgitades oma eksimust tähelepanematusega, aga kütid peavad eristama linde ka lennu pealt,“ lisas Õmblus.
Kihnu juhtumi puhul ei ole väärteomenetlus veel lõppenud, aga keskkonnakahju on määratud ja tasutud.
25. septembril tuvastasid inspektorid Ida-Virumaal Kalvi rannas plaanilist kontrolli tehes elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Kaks itaallasest jahimeest olid jahivarjendisse üles seadnud valjuhääldi, millest kostvate linnuhäälitsustega meelitasid linde lähemale. Kontrollimise hetkeks olid jahimehed küttinud 18 viuparti. Rikkumisega seoses alustati menetlust, elektrooniline seade koos aku, juhtmete ja valjuhääldiga võeti asitõenditena kaasa.
Ka Saaremaal tuvastatud kahe rikkumise puhul oli tegu elektroonilise peibutusvahendi kasutamisega. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri sõnul olid mõlemad Itaalia jahituristid kogenud jahimehed ja käinud ka mitmeid kordi varem Eestis linnujahil ning oleksid pidanud meil kehtivaid nõudeid teadma. Itaallaste suhtes alustati väärteomenetlust ja neid ootab vastavalt jahiseadusele rahatrahv maksimaalselt 200 trahviühikut ehk 800 eurot.
Üks elektroonilise peibutusvahendi kasutamise juhtum tuvastati septembri alguses Pärnumaal, kus Peerni sadama läheduses jahti pidanud itaallastest jahiturist kasutas linnuhäälitsuste mahamängimiseks mobiiltelefoni.
Ilmnes, et Ida-Virumaal kui Saaremaal seadust rikkunud jahituristid on seotud ühe ja sama jahikorraldajaga. Keskkonnainspektsioon saatis Eesti Jahimeeste Seltsile juhtumitega seoses märgukirja.
„Praegused juhtumid näitavad, et jahiseaduse regulatsioon jahikorraldajat puudutavas osas ei ole piisav ning jahituristidele rakendatav linnujahi koolitus ei täida alati oma eesmärki ning jahiseadusest tulenevad trahvimäärad on ajale jalgu jäänud,“ märkis Jaak Haamer.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sellised jahiseaduse rikkumised taunitavad ja selts suhtub väga tõsiselt neile saadetud märgukirjadesse.
„Eriti arusaamatu on osade välismaiste jahikülaliste puhul see, et nad ju tegelikult teavad tänu koolitusele, kuidas on õige käituda, aga ei käitu selliselt. Nad lähevad mingil põhjusel teadlikult rikkumise teed,“ ütles Korts.
„Seetõttu on korra tagamiseks vajalik koolitusega kompleksis rakendada ka karmimaid karistusi ja eelkõige korraldaja vastutust. Tänase regulatsiooni kohaselt on vastutav ainult külalisjahimees ise, korraldaja ei pea isegi Eestis viibima, rääkimata sellest, et tal oleks kohustus olla jahipidamise ajal saatjana viimase kõrval,“ lisas Korts.
Jahihooaeg veel kestab. Jahieeskirja järgi võib partlastele, laugule, kajakalistele ja tikutajale pidada jahti 20. augustist 31. oktoobrini (Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi- ja Pihkva järvel kestab pardijaht 30. novembrini). Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini. Jahihooaeg kormoranile algas 1. augustil ning kestab 30. novembrini.
