Aasta põllumees 2019 | Lääne-Virumaa noolis tiitlitelt koore
Aasta põllumees 2019 on Indrek Klammer Lääne-Virumaalt ■ Rahvas valis oma lemmikuks kartulikasvataja Gustav Põldmaa ■ Konverentsilt: loodust säästmata ei saa enam majandada ükski põllumees
Aare Kalson – SF Pandivere OÜ, Tartumaa, Lääne-Virumaa
Ly Kivikas – Kaisma OÜ, Pärnumaa
Indrek Klammer – Voore Farm OÜ, Lääne-Virumaa
Mart Kullamaa – Muhe Mesi OÜ, Lääne-Virumaa
Dagmar ja Endel Lindre – Vainu talu, Raplamaa
Helga Pikkmets – Mätiku Talu OÜ, Pärnumaa
Gustav Põldmaa – Simuna Ivax OÜ, Lääne-Virumaa
Alvar Roosimaa – Jaanihanso OÜ, Pärnumaa
Tiina ja Ivo Tomson – Vilsi OÜ, Valgamaa
Aasta põllumees 2019 on Indrek Klammer Lääne-Virumaalt
Teisipäeval kuulutati Riigikogu konverentsikeskuses aasta põllumeheks Voore Farmi OÜ juhataja Indrek Klammer, kes pälvis auhinnaks traditsioonilise “Külvaja” kuju.
Indrek Klammer on aastakümnetega rajanud Lääne-Virumaale edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi.
Võitja tõi esile, et tegutsemine Lääne-Virumaal on tema jaoks olnud töö, mida ta on juba kolmkümmend aastat pühendunult teinud. Aastakümneid on ta tegutsenud oma kodukandis Viru-Jaagupi ümbruses. Voore Farmi haldusalas haritakse maad ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest.
OÜ Voore Farm tegeleb teraviljakasvatuse ja söödatootmisega. Peale selle on Klammeri juhtimisel rajatud kunagiste mõisate nimedega osaühingud, kus juba ajalooliselt on tegeldud põllumajandusega.
Põllumeeste uued väljakutsed
Aasta põllumees 2019 tõi esile, et iga uus aasta toob põllumehele uusi väljakutseid ja üllatusi, ei ole sarnaseid aastaid. Kuna tänavuse aasta põllumehe konverentsi teemaks oli tuleviku põllumajandus ja keskkonnahoid, avas Indrek Klammer teemat põllumehe vaatevinklist.
Ta rõhutas, et esmakordselt on meie põllumajanduse lähiajaloos tekkinud selline ajajärk, kus põllumees peab oma tegevusi õigustama. Kui varem oli kõigile selge, et põllumehed on toidutootjad, siis nüüd on hakanud loomakasvatuse ja lihatootmise kohta levima palju valeteadmisi ja müüte, justkui tegeldaks maal majandades looduse saastamisega.
“Põllumehed ei soovi, et neid süüdistatakse kliimamuudatustes. Me kohaneme keskkonnanõuetega, meil on selleks vajalikud teadmised olemas, on kaasaegne tehnoloogia, me valdame täppisviljelust ja innovaatikat, loomakasvatusel on oma koht majanduses, me ei ole osa probleemist,” tõi esile Indrek Klammer.
Ühtlasi rõhutati ka konverentsil, et põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on vaevalt 6–7%, samas kui näiteks enamik kasvuhoonegaase tuleb energeetikast ja transpordist.
Eraldi tõi Klammer esile missioonitundelise põllumajanduse.
“Meile on usaldatud põllumaa kasutamine, mis tegelikkuses tähendab seda, et me ei ole mitte ainult kohustatud säilitama mullaviljakust, vaid suurendama seda viljakust erinevatel põldudel. Meie koostöö põhineb ringmajandusel ja midagi keskkonnasõbralikumat enam olla ei saagi,” selgitas ta oma põhi- mõtteid.
Oma tootmisharudest peab ta kõige tähtsamaks põlluharimist ning on soetanud märkimisväärse põllutehnika, millest osa masinaid on ainueksemplarid Eestis ja mõni ka Euroopas. Peale oma põldude harimise pakub Voore Farm Teenused oma masinapargiga teenust üle kogu Eesti.
Noored tulevad Austriast ja Hollandist
Praegune Voore Farm on noorte tõmbekeskus nii praktikabaasi kui ka töökohana.
Firmajuht on rahul, et siia kiputakse praktikale ka välisriikidest, kontakt on leitud interneti teel, kus nende ettevõte on piisavalt atraktiivne ka mujalt Euroopast tulnud noortele.
“Ikka tahetakse kaasaegsete masinatega suurtel põllumassiividel tööd teha, oleme olnud praktikaettevõtteks Olustvere ja Järvamaa kutsehariduskeskustele,” rääkis Klammer.
Ta nentis, et juba firma kodulehelt paistavad nad nii palju silma, et sinna on noori tulnud tööle või praktikale ka Soomest, Austriast, Hollandist, Itaaliast ja Uus-Meremaalt. Praktikandid saavad majutuse ettevõtte oma külalistemajas Viru-Jaagupis. Noortele töötajatele müüb Klammer järelmaksuga talumaju või vanu talukohti, et järjepidevus selles põllumajandusettevõttes ja piirkonnas jätkuks.
Aasta põllumehe konkursi žürii esimehe Raul Rosenbergi hinnangul on Indrek Klammeri puhul tähelepanuväärne see, et ta alustas sisuliselt nullist – kasvatas kapsast ja käis praktikal Saksamaal –, kuid ometi on jõudnud nüüdseks eduka ettevõtte juhtimiseni.
“Ta alustas nullist nagu paljud tol ajal, aga nüüdseks on ta rajanud eduka suure põllumajandusfirma, kus järeltulijana jätkab kunagi tema poeg,” teatas Rosenberg.
“Indrek Klammer panustab ka väga palju kogukondlikku tegevusse, renoveerib ajaloolisi hooneid. Ta renoveeris seltsimaja, samuti Küti mõisa veski,” nimetas žürii esimees. Ja lisas, et Klammer tegeleb ka heakorraga ja ajaloolisi hooneid taastades panustab kultuuriväärtuste säilitamisse.
Auhinnad, õnnitlused ja lillekimbud kätte saanud, lõpetas tänavune aasta põllumees oma sõnavõtu filosoof Sokratese sõnadega: “Kui põllumajandus edeneb, õitsevad sellega koos kõik kunstid. Kui aga põllumajandus jäetakse hooletusse, siis lähevad nurja ka kõik teised tööd nii maal kui merel.”
Rahvas valis oma lemmikuks kartulikasvataja Gustav Põldmaa
Maalehe veebihääletusel võitis ülekaalukalt rahva poolehoiu Lääne-Virumaa kartulikasvataja Gustav Põldmaa ja pälvis rahvapõllumehe tiitli.
Gustav Põldmaa oli ise päris üllatunud, et tema poolt nii palju hääli anti ja ta rahvapõllumehe austava tiitli sai.
Kartulikasvatajate eestvedaja
Maalehe veebihääletuse vastu tundis huvi üle kümne tuhande lugeja, oma hääle andis rahvapõllumehele ligi kolm tuhat inimest ja 21% neist häältest läks Lääne-Virumaa kartulikasvatajale.
“Tänavu sain oma põldudelt keskmise saagi, umbes 40 tonni hektarilt ja kogu saagi turustan tulundusühistu Talukartul kaudu,” ütles rahvapõllumees 2019. Esimest korda töötas tema põldudel tänavu uus kartulivõtukombain Grimme, mis kiirendas kartulivõttu tunduvalt.
Gustav Põldmaa on kartulikasvatajate seas tuntud tegija ja ühtaegu ka põline talupidaja, kes kuulub TÜ Talukartul kaudu ka Eestimaa Talupidajate Keskliitu. Kuna kartul on eestlaste toidulaual ikka au sees olnud, võitiski just kartulikasvataja rahva poolehoiu.
Põldmaa juhib juba aastakümneid Lääne-Virumaal firmat K&G Saarelt OÜ, kus tänavu kasvatati kartulit 101 hektaril. Põldmaa põldudel kasvas nii seemne- kui ka toidukartuleid, kokku üle kümne sordi.
Kavatsetakse eksportida Ukrainasse
“Rahva lemmiksort on jätkuvalt ‘Red Lady’, aga väga palju ostetakse ka ‘Flaviat’,” avas Gustav Põldmaa kartulituru praegust seisu. Ta loetles, et väga hea kartulisort on ka ‘Lilli’ ja palju ostetakse ka väärt pudrukartulit ‘Afra’.
“Tänavu on lootust, et hakkame Talukartuli kaudu eksportima oma kartuleid ka Ukrainasse,” tõi rahvapõllumees esile.
Kogenud kartulikasvataja lisas, et mahepõllumeestel soovitab ta hakata kasvatama ‘Carolust’, mis on tõeliselt hea mahesort. Põldmaa arvates võiksid mahetootjad kasvatada ka ‘Red Ladyt’.
Kevadel pani Põldmaa katseks maha ka uue sordi ‘Queen Anne’. Küsimusele, kuidas kuninglik kartul kasvas, vastas Põldmaa, et tänavu kasvas ‘Anne’ alles seemnepõllul ja alles järgmisel aastal läheb tootmisse.
Ehkki tegemist on Saksa kartulisordiga, on rahva seas juba hakanud levima arvamus, et ‘Queen Anne’ sai nimetuse meie roosiaia kuninganna Anne Veski järgi. Rahvapõllumees ei osanud selle kohta midagi arvata, kuid avaldas lootust, et ehk Anne Veski jõuab kunagi ka nende kodukandi rahvale esinema.
Gustav Põldmaa annab Lääne-Virumaal Simunas tööd viiele inimesele ja kasutab tootmises tänapäevast tehnoloogiat. Konkursile “Aasta põllumees 2019” esitas Gustav Põldmaa kandidatuuri Virumaa Põllumeeste Liit.
Loodust säästmata ei saa enam majandada ükski põllumees
Teisipäeval Tallinnas peetud aasta põllumehe konverentsil “Tuleviku põllumajandus ja keskkonnahoid” tõdeti, et ainus ja peamine tulevikumõõde on loodust säästev põllumajandus.
Globaalselt moodustab põllumajandus kasvuhoonegaaside koguheitest umbes 20%, Euroopa Liidus on see näitaja 9%. Eesti põllumehed saastavad keskkonda kasvuhoonegaasidega veelgi vähem: meil on see mõju 6–7%, selgus konverentsi ettekannetest.
Riigikogu maaelu komisjoni esimees Tarmo Tamm tõi esile, et aastail 2021–2027 läheb 40% ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahendeid keskkonnahoiule.
Ka maaeluministeeriumi osakonnajuhataja Katrin Rannik märkis oma ettekandes, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2021.–2027. aasta strateegiakaval on suurem keskkonnaambitsioon. 30% maaelu arengu eelarvest läheb keskkonna- ja kliimategevusteks.
Tuleviku põllumajanduses tuleb panustada ka kliimamuutuste leevendamisse, elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid.
Keskkonnaministeeriumi vaate meie intensiivsele maamajandusele esitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.
Klaas tutvustas kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks arutusel olevaid põllumajandussektori meetmeid. Need on põllumajanduse sõnnikukäitluse parendamine (biogaasi suurem kasutuselevõtt), happeliste muldade neutraliseerimine, täppisväetamise seadmete ostutoetus, samuti näiteks rohumaal karjatamise osakaalu kasv ja sööda kvaliteedi parendamine.
Harjumaa piimatootja ja aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa rääkis oma ettekandes sellest, et põllumeestele on seatud palju lisatingimusi ja -kohustusi, et majandada keskkonda säästvamalt. Ent vahendeid uute nõuete elluviimiseks ei jagata.
“Igasuguste karmistuvate nõuete korvamiseks peavad olema ka vastavad toetusmeetmed,” rõhutas Jaan Metsamaa. “Oleme võtnud eesmärgiks, et vähendame ammoniaaki ja teeme muid toredaid asju, aga seda raha ei ole, et nõudeid täita. Kui on keskkonnakaitselised eesmärgid, siis peavad olema ka reaalsed võimalused neid eesmärke ellu viia,” teatas ta.
