Mart Järviku suur plaan: 50 miljonit eurot ja 15 000 hektarit maad üle Eesti

Maaeluminister Mart Järvik lubas leida Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) 100 miljonit eurot, millest 50 miljonit läheks maade kokkuostuks, ülevõtmiseks ja haldamiseks. Heidame uuele strateegiale esimest korda valgust.

MESis on küpsenud suurejooneline plaan hakata haldama kuni 15 000 hektarit maid, mida põllumehed praegu riigilt läbi maa-ameti rendivad. Uue projekti nimetuseks on maakapital ja selle maht on vähemalt 50 miljonit eurot. Just selles plaanis oli mõeldud kaasa lööma ka ministri endine nõunik Urmas Arumäe.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg selgitas, et maaeluminister Mart Järviku soovil on MES koostanud uue strateegia maksumusega 100 miljonit eurot. See raha jaguneb järgmiselt: 50 miljonit läheb kampaania “Noored maale” heaks ehk tagasirände sihtkapitalile, kust soodsa laenu abiga püütakse noori maale elama suunata. Teine 50 miljonit eurot aga läheks maakapitali asutamiseks. Maakapitali abiga hakatakse haldama riigimaid ja kokku ostma teiste omanike maid.

Kui linnainimestele tundub 100miljoniline projekt suisa raha külvamisena, siis ääremaal majandavad põllumehed peavad sellist abi hädavajalikuks.

“Pakume uusi võimalusi, et inimesed saaksid maal paremini toimetada. Eelkõige on siin võimalusi neile, kel on raske turutingimustes eriti hajaasustatud piirkondades ja ääremaal hakkama saada,” tunnustas uut strateegiat Võrumaal toimetav Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes on ühtaegu ka MESi nõukogu liige.

Niilo selgitas, et vastavalt minister Mart Järviku soovikirjale, mille minister MESi nõukogule saatis, on palgalised inimesed suure eeltöö strateegia koostamisel ära teinud ja praegu on puudu veel vaid raha.

“Meil oli eelmisel nädalal MESi nõukogus strateegiakava esimene tutvustamine, toimus arutelu ja detsembris läheb see kava kas kinnitamisele või veel kord arutamisele,” lisas Raul Rosenberg.

UUS STRATEEGIA

Allikas: MES

MESi strateegia maksab 100 miljonit eurot

Tagasirände sihtkapital (50 mln eurot)

Noortele peredele, kes soovivad maale kodu rajada, pakub MES võimalust saada pangalaenule lisaks soodsamat pikaajalist laenu koos kindlustusega.

Maakapital (50 mln eurot, millest 25 mln väärtuses on riigimaa)

MES hakkab haldama kuni 15 000 hektarit riigi maafondist, mis loob võimalusi nii tegutsevatele kui ka alustavatele põllumeestele.

25 mln eurot läheb põllumeestelt maade ostmiseks, mis neile tagasi renditakse võimalusega sama maa umbes viie aasta jooksul välja osta.

Esialgse plaani kohaselt peaks MES 75 miljonit oma tegevusteks kätte saama viie aasta jooksul osade kaupa: igal aastal 5 miljonit maakapitalile ja 10 miljonit tagasirände sihtkapitalile. Rahastamine on lahtine, kas riigieelarvest või riigilaenust.

Ampsab tüki riigimaad

50 miljoniga maakapital hakkab koosnema kahest osast: riigi omanduses olevaid põllumaid antakse MESi haldusalasse ligikaudu 25 miljoni euro väärtuses. Teine 25 miljonit aga antakse maakapitalile rahas, mille eest MES saaks raskustes põllumeestelt maid osta, need põllumeestele tagasi rentida ja hiljem ka tagasi müüa.

“Meile võidakse üle anda need põllumaad, mida põllumehed praegu rendivad, mis on tegelikult maa-ameti maaressursina olemas. Aga selline maade üleandmine on jällegi valitsuse otsus,” selgitas Raul Rosenberg. Ta lisas, et see 25miljonilises väärtuses maaportfell on maatulundusmaa, sh enamus põllumaad. MESi töötajad on juba üle mõõtnud, et nende bilanssi võiks tulla kuni 15 000 hektarit maid.

Maakapitali abiga hakatakse haldama riigimaid ja kokku ostma teiste omanike maid.

“Meile tulevad üle sellised riigimaad, mis on tegelikult juba välja renditud, need maad on riigi bilansis maa-ametis, aga tulevikus on need MESis, oleme mõlemad riigi haldusalas, nii et suurt midagi ei muutu,” selgitas MESi finantsjuht Ardo Nõmm.

Mis mõte siis sellel on, et ühest riigiastususest teise maade haldamist üle kanda? “Muutub see, et saame hakata aktiivselt toimetama nende maadega,” vastas Ardo Nõmm.

Ta loetles: MES saab parema ülevaate ja informatsiooni ettevõtjate kohta, kes sellistel maadel toimetavad, maaharimist saab hakata aktiivselt suunama, et maa jääks ikkagi nende kätte, kes seda tegelikult harivad.

“Kui rendid lõpevad, siis saame võib-olla hakata seda maad juba suunama ka nendele inimestele, kes maale tulevad ja tahavad maad hakata harima,” lisas finantsjuht. Ehk teisisõnu – kaudselt peaks maafondi haldamine toetama ka “Noored maale” liikumist, kuna neilegi lubatakse vajadusel tulevikus riigimaid rentida.

Müü maa ja liisi tagasi

Rahaline panus 25 miljonit ehk igal aastal 5 miljonit on mõeldud otseselt raskustes maaettevõtjate abistamiseks. Selle raha eest hakkab MES talupidajatelt maid kokku ostma. Nimelt on MES mujalt maailmast võetud eeskujude põhjal välja töötanud meetme sale-and-leaseback ehk “müü ja liisi tagasi”.

See tähendab, et põllumees saaks oma maa müüa MESile, jätkates samal maal rentnikuna oma tegevusi ja tal on õigus kuni viie aasta jooksul oma maa jälle sama hinnaga tagasi osta, kui ta on muud raskused ületanud.

Võrumaa taluperemees Tiit Niilo ei välistanud, et just oma maa ajutine mahamüümine võiks olla nii mõnelegi raskustes maaettevõtjale päästerõngaks. “Põllumajanduses on riske hoopis rohkem kui tavalistes ärides, juhtumid on erinevad. Mida paindlikum süsteem, seda töökindlam. Minul selle ideoloogia vastu küll tõrget ei tekkinud,” rääkis Niilo.

“Kui on ikaldused, piimahind kukub või on kriisiajad, siis on põllumehel väga raske saada pangast laenu. Siin saame meie oma uue meetmega “müü ja liisi tagasi” põllumeest aidata,” lisas Ardo Nõmm. “Näiteks tuleb põllumees, müüb meile oma maa ära, võtab selle uuesti meie käest rendile ja tal on õigus näiteks viie aasta pärast kokkulepitud hinnaga see maa meilt välja osta.”

Nõmm rõhutas, et MES ei tegele selliste maade puhul enampakkumisega. “Müüme ju tegelikult maad samale firmale või inimesele tagasi,” rääkis Nõmm.

Puhtalt 25 miljonit on mõeldud raskustes talupidajatelt maade kokku ostmiseks.

Raul Rosenberg tõi näite, et kui põllumees tõesti tahab investeerida näiteks lauta, aga tekib kriis, tal saab raha otsa, siis ta peab oma maad ja vara müüma. “Aga laudaehitus on mõttetu, kui ta ei saa oma maad tagasi. Siin teemegi erisuse, et sõlmime temaga pikaajalise lepingu, et ta müüks maa, viiks saadud raha eest investeeringu lõpuni ja saaks mingi aja pärast sama maa tagasi osta,” kirjeldas Raul Rosenberg.

MESi uus strateegia tuleb eelnevalt sihtasutuse nõukogus kinnitada. Strateegia peaks valmima tänavu 8. detsembriks.

Riigieelarvest raha ei saa

Väga oluline MESi strateegia puhul on Raul Rosenbergi hinnangul ka see, mis aja jooksul mõlemad fondid – nii tagasirände sihtkapital kui ka maakapital – kapitaliseeritakse, kas rahastatakse kohe või viie aasta jooksul. Kuna 2020. aasta riigieelarves seda raha arvestatud ei ole, siis on strateegia koostajad plaaninud, et neid fonde rahastatakse viie aasta jooksul.

“See maakapitalile mõeldud 25 miljonit riigieelarvest oleks meie ettepaneku kohaselt mõeldud nii, et igal aastal saaks viis miljonit riigieelarvest viie aasta jooksul. See ei ole nii, et meile antakse korraga kuskilt kõik kätte,” teatas MESi juhatuse esimees. Ta lisas, et see 100 miljoni andmine inimeste maale tagasi toomiseks oli maaeluminister Mart Järviku idee ja et tegu on ministri erakonna EKRE valimislubadusega.

Paraku sihtasutusel seda raha ei ole. MESi strateegia jaoks pole raha ka riigieelarve real. Rahastamine on seega lahtine, kas riigieelarvest või riigilaenust.

“Kui poliitilisel tasandil peaks leitama nende uute maaelu elavdavate meetmete jaoks eelarves raha, siis kindlasti MESi taha asi seisma ei jää. Nii nõukogu kui ka juhatus on kõik ettevalmistused selleks teinud, et need uued meetmed saaksid käivituda,” ütles Tiit Niilo.

Vt ka “Meelitame noored maale 50 miljoni euro eest”, Maaleht, 31. oktoober