Arraku viidetega peajalgsed

Jüri Arrak on mu meelest märkinimene. Tema värsket raamatut “Kunstiaed” soovitan lugema hakata tagantotsast, sest seal on need viimased märgid. On filosoofiat ja mõttelugu.

Võib-olla on kõik lapsepõlves korraks haiglas olnud. Isegi pärast sündimise sunnilist fakti. Ma olin palju, aga ükskord toimus doktorite tegukord mu kopsudega ja tegevuspaik seetõttu Kivimäe tuberkuloosiputka – väljast ilus, seest õudne.

Just seal sain ma miskitmoodi pihku Arvo Vallikivi lasteka (pange tähele, mitte Valtoni! – lastele kirjutas ausalt) “Retk ooboluste kuningriiki”, kus toimetasid ringi tegelased, kes on meile jätnud fosforiidi ja muu kaevanduslikult suupärase maaseestunu: trilobiidid, oobolused, pea- ja käsijalgsed. Täielikud maavarad.