Võru- ja Põlvamaa põllumehed valmistuvad Venemaal levivateks lamba- ja kitserõugeteks

Lõuna-Eesti põllumehed valmistuvad tasapisi lamba- ja kitserõugeteks, mis tegid enne jõule pahandust Lääne-Venemaal. Veterinaar- ja Toiduameti hinnangul võib haigus jõuda ka Eestisse.

Amet on meili teel teavitanud kõiki Põlva- ja Võrumaa lamba- ja kitsepidajaid haiguspuhangust ning andnud omapoolsed soovitused bioohutusmeetmete rakendamiseks. Samuti teavitasid nad Lamba- ja Kitsekasvatajate Liitu ning volitatud loomaarste.

Nimelt diagnoositi 18. detsembril Pihkva oblastis Puškinskije Gorõ rajoonis Eestist umbes saja, Lätist umbes 50 kilomeetri kaugusel tuhandepealises lambakarjas lammaste ja kitsede rõuged. Kakssada lammast haigestus ja sada lammast suri. Läti Toidu- ja Veterinaarameti sõnul pole uusi haiguspuhanguid enam esinenud.

“Haiguse levimist Eestisse ei saa tõesti välistada,“ ütles reedel Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel. Haigusega võivad nakatuda igat sorti lambad ja kitsed. Amet soovitab karja kaitseks rakendada bioohutusmeetmeid.

„Kõik ootavad silmad lahti, et mis sellest asjast saab ja kas ta hakkab levima või jääb üheks episoodiks,“ kommenteeris Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate liidu tegevjuht Vallo Seera, kes on hariduselt loomaarst.

„Põllumajanduses töötavate inimestena arvestame sellega, et bioohutusreegleid tuleb järgida. Meil on väga hea näide sigade Aafrika katkust, mis oli ülinakkav,“ ütles Seera. „Samas oli ka üksjagu neid, kes suutsid sellest pääseda. Arvan, et paanikaks ei ole põhjust, küll aga kõrgendatud tähelepanuks.“

Bioohutuse all mõistab Seera meetmete kompleksi, mille käigus välistatakse haiguste ja nakkuste levimine. „Ehk siis me ei pea käima ühest laudast teise samade saabastega, ilma pesemata ja riideid vahetamata. Asjasse mittepuutuvatel isikutel pole meie lauta asja ning ka järelvalve teostajatelt on õigus nõuda ühekordseid rõivaid,“ selgitas Seera. „Tundmatust karjast kontrollimata loomi oma lauta lasta ei tohi ja ka transport peab olema desinfitseeritud, et mehaaniliselt, näiteks ratastega, nakkust lauda territootiumile ei veaks.“

VTA soovitab ka mitte lubada välismaalt pärit isikuid loomakasvatushoonesse või loomadega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende riiki saabumist. Loomadelt pärinevad saadused soovitatakse hävitada nii, et kodu- ja metsloomad neile ligi ei pääseks. Lammaste ja kitsede importi Venemaalt Eestisse hetkel ei toimu.

Infoks

Lammaste ja kitsede rõuged on väga nakkav, ägedalt kulgev lammaste ja kitsede haigus, mis iseloomustub naha ja limaskestade mädavillilise lööbega. Haigus levib piisknakkusena otsese kontakti korral loomaga, kellel on limaskestadel haavandunud sõlmjad moodustised. Esmaseks haigustunnuseks palavik, loidus, isutus ning pisarate ja süljevool. Eestis pole lammaste ja kitsede rõugeid diagnoositud.

Kitsedel kulgeb protsess kiiremini, kui lammastel. Haigus tabandab kitsesid sõltumata east, soost ja tõust, kuid raskemini haigestuvad siiski noorloomad, piimaandvad ja eakad loomad.

Haiguspuhangud ei ole seotud aastaajaga. Haigestumus jääb tavaliselt 70-90% vahele, suremus 5-10%, esmase haiguspuhangu, haiguse levikupiirkonda juurdetoodud loomade ja noorloomade tabandumise korral võib olla kuni 100%.

Haigus esineb enamikus Aafrika ja Lähis-Ida riikides. Haiguse kahtlusest tuleb teavitada veterinaararsti.