SUUR LIPULUGU | Jaak Prozes: „Kindlasti võiks soome-ugrilaste ühislipul olla suurem roll!”
Soome-ugri rahvaste VIII maailmakongress tuleb kokku Tartus, Eesti Rahva Muuseumis jaanipäeva eel. Maaleht uuris, kas kongressil võiks esmakordselt maailmakongresside ajaloos lehvida ka soome-ugri rahvaste lipp?
Just seesama lipp, mis on Obinitsas, hõimlaste lipuväljakul külalisi tervitanud alates 2015. aastast. Tartule ja kongressile tulev rahvusvaheline tähelepanu koos Venemaa, Soome ja Ungari presidentide võimaliku saabumisega viiks siis ju soome-ugrilaste ühise sümboli pildi üle ilma.
Buss ja vepsalaste lipp
Kongressi korraldava Fenno Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes mainib: „Mina olen soome-ugri lipu pooldaja. Kindlasti võiks ka sellel lipul olla tänasest suurem staatus ja roll näiteks kasvõi soome-ugri koostöö sümbolina.”
Ta rõhutab: „Ka soome-ugri rahvaste lippe võiks Tartu linnapilti kongressi ajaks ilmuda nii, et kogu soome-ugri visuaal paistaks paremini välja.
Hõimupäevade ajal on näiteks Tallinna linnavalitsus pannud hõimurahvaste lipud linnatranspordi peale lehvima. Mäletan, kuis üks vepsalane oli hämmingus: „Buss number 16 ja Vepsa lipuga!” Ta kirjutas sellest isegi ajalehes!”
Uus traditsioon
Prozese sõnutsi on liputraditsioon soome-ugri trahvastel alles uus, enamik Venemaa hõimurahvaste lippudest on kasutusse tulnud alles 90ndail.
„Kui lippe õnnestuks enam populariseerida, oleks see väga oluline. Just sellised sümbolid võiks aitata kaasa rahvusliku identiteedi ja ühtsuse kasvule.
Soomeugrilased peaksidki enam mõtlema ühiste sümbolite peale, sest ega neid üle mõistuse palju ei ole. Soome-ugri kongressid on samuti üheks sümboliks, hõimupäevad sümboliks, mida kogu soomeugri maailm ühel või teisel kombel tähistab või aktsepteerib. Eks lipu järel tõuseb kohe küsimus ka hümnist, mida on ka püütud luua, ” räägib Prozes.
Karjala mured
Ja veel: „Lipu küsimus on olnud ka suureks probleemiks ja suurte vaidluste tagamaaks, probleemiks on olnud, et kas rahvuslipp võib või saab olla vabariigi lipp. Näiteks Karjala soome-ugri rahvaste kongress võttis 1992. aasta novembris vastu otsuse, et Gallen-Kallela 1920. aastal loodud Uhtua Karjala Vabariigi lipp võiks sobida Karjala lipuks.
Paraku arvas Karjala Vabariigi riiginõukogu teisiti, sest see ei kajastavat piisavalt muudatusi, mida on toonud nõukogude kord ja muutunud elanikkonna rahvuslik koosseis. Karjala lipuks sai puna-sini-roheline trikoloor. Praegu pean ma aga kahjuks tõdema, et sealne kohalik võim püüab igati rahvuslipu lehvitamist, vastavate märkide kasutamist takistada või koguni keelata.”
Maride vaidlus
Prozes jätkab: ”Samas Mari rahva III kongressil 1992. aastal toimus põhimõtteline vaidlus, kas Mari Vabariigi lipp ikka sobib maride rahvuslipuks. Rahvuslikud jõud arvasid, et vabariigi lipp ja rahvuslipp on erinevad sümbolid, pealegi meenutavat Mari Vabariigi lipp liiga palju Vene Föderatsiooni lippu. Sedapuhku jäid napilt peale riigilipu pooldajad ja ametlikku rahvuslippu pole. Mari rahva kongress aga omab valge-purpur-musta trikoloori.
Kuna lipu traditsiooni ei ole kestnud kaua siis tihtipeale on ka lipud muutunud, kuid huvitaval kombel on muutunud autonoomiate lipud, mitte rahvuslipud.
Eriti kehvasti on läinud maridel, nende vabariigi lipp on muutunud viimase 25 aasta jooksul kaks korda.
Aga lipud on muutunud ka Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ja Permi-Komi autonoomses ringkonnas, viimane juhtus küll ringkonna kaotamise tulemusena. Samas pole mingeid vastuolusid rahvuslipu ja vabariigi lippude vahel olnud komidel, mordvalastel ja udmurtidel.”
Komi skandaal
Muuseas, vähemalt korra on üks soome-ugri lipp põhjustanud skandaali Eesti meediamaastikul, mäletab Prozes. Nimelt pidi omaaegne Eesti Vabariigi välisministeeriumi ametnik Heiki Samel (1959-2008) Eesti Päevalehe lehekülgedel aru andma, miks Eesti Vabariigi lipp on Vene Riigiduuma istungite saalis.
„Oli aga aeg, kus värviteleviisorid näitasid värve suvalt ja nii tuli välja, et riigiduuma saalis oli hoopis sini-rohe-valge Komi Vabariigi lipp. Ehk siis roheline tundus mustana,” muheleb Prozes.
Kümme aastat
Aga nüüd alguse juurde tagasi tulles mainigem, et avafotol oleva soome-ugrilaste mitteametliku ühislipu autoriks on Poola fennougrist Szymon Pawlas.
„Lipp on kujundatud Soome, Eesti, Ungari ja Udmurtia lipuvärvide põhjal, kasutatud on soome-ugri kultuurides levinud kaheksakanda ehk Muhu mända ning Skandinaavia riikide lippudelt tuntud Skandinaavia risti, mis on ka Vepsa, Lüüdi, Ingeri ja Seto lipul.” Nii on kirjutanud Maaleht.
Esmakordselt tutvustas lippu Eestis Eesti Päevaleht artikliga:”Soomeugrilased võivad saada oma lipu” 2010 aastal.
Kultuuripealinna panus
2015. aastal, mil Obinitsa oli soome-ugri maailma kultuuripealinnaks avati seal soome-ugri lipuväljak, teadaolevalt maailma ainukene, kus on suurematena lehvimas Eesti, Seto ja soome-ugri lipud ja lisaks väiksematena teiste hõimurahvaste omad.
Soome-ugri ühislipu ametlik kasutusele võtmine oli jutuks 2012. aastal Ungaris peetud maailmakongressil. Samas pole ametliku otsustamiseni veel jõutud, mis aga ei välista lipu vaba kasutamist soome-ugrilaste mitteametliku sümbolina ka Tartus.
Ettevaade: Soome-ugri Putin
10. jaanuari Maaleht onlines ilmub pikem intervjuu Jaak Prozesega, läbivaks teemaks Venema presidendi Vladimir Putini võimalik Eestisse ja soome-ugri maailmakongressile saabumine. Aga ka Venemaa presidendi võimalik soome-ugri päritolu.
Kas Putini tulek on soome-ugrilastele kasulik või mitte, küsib Maaleht.
