Euroopas on põllu- ja metsamaa hinnas, aga Eesti kaitseb seda siiani kesiselt

Eesti kuulub oma põllu- ja metsamaa kaitsmises liberaalsete seadustega riikide kilda. Piirangud põllumaa täisehitamise vastu ja maa müümisel välismaalastele on olemas, aga tahtmise korral saab neist alati mööda hiilida.

Paljud riigid, erinevalt Eestis, on seadnud piirangud ühe füüsilise- või juriidilise isiku omanduses olla võiva põllumaa suurusele. Sellega püütakse vältida põllumajanduse kontsentreerumist üksikute suurte agrofirmade kätte ning tagada töö ja elatis võimalikult suurele hulgale maaelanikest. 

Lisaks  Ungarile on põllumaal põllumajandusega tegelemise kohustus seadustesse raiutud ka Poolas ja Taanis. Kusjuures neis riikides on ette nähtud trahvid, kui keegi seda kohustust peaks eirama.

Eesti seaduste liberaalsusele viitab ka asjaolu, et meil ei täpsustata eriti põllumajandusliku tegevuse iseloomu ning selle alla liigituvad ka ka näiteks aiandus, maaturism, vesiviljelus, energiavõsa või jõulukuuskede kasvatamine.

Et võrrelda Eesti seadustes olevaid kinnisasja omandamise kitsendusi ja põllu- ning metsamaa säilitamise ja sihtotstarbe muutmisega seotud seadusandlust Euroopa teiste riikide samalaadse seadusandlusega, tellis maaeluministeerium advokaadibüroolt Sorainen vastava uuringu. Vaatluse all olid Ungari, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Taani ja Hollandi.