FOTOD | Eesti võimsaimas tuletornis süttib 2,1 miljonit küünalt

Jaanuari viimasest päevast hoiatavad meresõitjaid Hiiumaa rannikul Näkimadalate eest Kõpu tuletorni LED-lambid.

Ligi 500-aastane majakas on Eestis viimane, mille veeteede amet LED-lampidele üle viis. Ameti navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja Andry Rütkinen selgitas, et kuigi üleminek algas juba 1995. aastal, pidi Kõpu teistest kauem ootama, sest varem polnud piisavalt võimsaid LED-lampe lihtsalt saada. „Tehnoloogia polnud nii kaugele arenenud,“ nentis ta.
„Meile teadaolevat on Kõpu tuletorni navigatsioonituli moderniseerimise tulemusel kogu maailmas kõige suurema valgustugevusega,“ rääkis Rütkinen. Selle nädala töötab põhituli proovirežiimil valgustugevusega 1,7 miljonit kandelat ja edasi täisvõimsusel 2,1 miljonit kandelat (ladina keeles candela – küünal). Põhituli särab 26 meremiili ehk umbes 48 km ning reservtuli 19 meremiili ehk umbes 35 km kaugusele.
Rütkinen lisas, et meresõitjate jaoks midagi ei muutu – uuendused tehti nii, et merelt paistab Kõpu tuletorn samasugune kui enne.

85 000 euro eest (lisaks käibemaks) moderniseeriti nii põhi- kui ka reservsüsteem ning asendati kõik seadmed, välja arvatud ajaloolise väärtusega klaasläätsega latern, milletaoline on Eestis kasutusel veel ainult Kõpu tuletornis.
Süsteemi ehitas valmis OÜ Sabik, kes ongi sellistele asjadele spetsialiseerunud. „See on täielik rätsepatöö,“ märkis Rütkinen. „Mõõdu võtmiseks“ sai firma veeteede ameti laost identse laterna, mida varem kasutati Sõrve tuletornis.
Muu hulgas uuendati laterna ajalooline pöördsüsteem, milletaolist samuti mujal Eestis enam kasutusel pole. Rütkinen selgitas, et vanasti kasutati pöördsüsteemi, et tekitada tule plinkimine, aga tänapäeval saab seda teha elektrooniliselt.

Kõpus on veeteede amet pöördsüsteemile truuks jäänud, sest selline on seal kasutusel olnud juba 160 aastat. „Soovime ajalugu võimalikult säilitada ja väärtustada,“ sõnas Rütkinen ja lisas, et see on tähtis ka hiidlastele. Ta meenutas, et kui pöördsüsteem mullu augustis rikki läks, sai veeteede amet kõplastelt hulga murelikke telefonikõnesid: „Seda märgati kohe.“
Rikete sagenemine oli ka üks põhjus, miks Kõpu tuletorni seadmeid uuendati. Põhisüsteemitule seadmed olid juba 15–25 aastat vanad ja kõikidele ei leidunud enam asendust, nentis Rütkinen. Boonusena ei pea enam ka pirne nii sageli vahetama – hõõgpirnid vajasid uuendamist iga paari kuu tagant – ja laterna energiatarve on umbes kümme korda väiksem.
Majakavaht on tänapäeval elektrooniline. Kõik Eesti tuletornid on ühendatud jälgimissüsteemi ja nüüd on seal viimaks ka Kõpu tuletorn, millel enne uuendust oli omaette süsteem.

Eestlaste lemmiktuletorn

Kõpu tuletorn on eriline mitmel põhjusel. Esiteks muidugi vanus. Kõpu tuletorn ehitati 1504–1531 ja on see maailmas kolme vanema pidevas kasutuses olnud tuletorni seas.

Peale selle on tuli Eesti kohta erakordselt kõrgel – kuna 36-meetrine majakas on ehitatud Hiiumaa ühe kõrgema künka otsa, on latern merepinnast 103,6 meetri kõrgusel. Sellest kõrgemaid majakatulesid Läänemere ääres ei ole.

Lisaks on Kõpu tuletorn üks väheseid, mis külastajatele avatud. 1. maist kuni 15. septembrini pääseb sinna iga päev kell 10–20, muul ajal kokkuleppel. Laterna juurde turiste ei lubata, aga majaka tipust avanevat vaadet nautima küll.

Eelmisel aastal veeteede ameti korraldatud rahvahääletusel valiti Kõpu eestlaste lemmiktuletorniks. Sama kinnitab külastajate arv – keskmiselt väisab seda aastas 20 000 inimest, mis on rohkem kui ühelgi teisel Eesti tuletornil.