„Jäätmekäitlusplatsidele kiputakse kokku kuhjama lubatust suuremad hunnikud ehitus-lammutus jäätmeid ja nende sorteerimisega ei saada hakkama. Kui metsa alla viidud prügihunnik on kole ja riivab silma, siis suurte jäätmehunnikutega kaasnevad juba tõsised ohud alates pinnasereostusest kuni tulekahjudeni välja. Ei ole harvad ka juhtumid, kus jäätmehunnikutega platsid jäetakse variisikutele ja lõpuks peab maaomanik või riik need koristama,“ selgitas Avarsalu.

Kahel juhul oli inspektsioonil tegemist rahvusvahelise jäätmeveoga. Ühel korral püüti saata jäätmeid Eestist Belgia kaudu Aafrikasse, teisel juhul tuua Soomest Eestisse ehitus-lammutusjäätmeid.

„Nende tonnihind ei ole kõrge, aga kui neid tuua Eestisse ladustamisele, siis ei tasuks see ära,“ sõnas Avarsalu juhtumi kohta, mil avastati, et ühte Eesti karjääri on veetud küllalt suur hulk lammutusjäätmeid Soomest ja plaan oli neid veel juurde tuua.

„Ehitusjäätmete karjääri ladustamine oleks täitsa mõistlik, kui need oleks sorteeritud,“ sõnas Avarsalu. „Aga kui lammutusprotsessis neid ära ei sorteerita, siis hiljem on seda väga keeruline teha ja olekski kergem neist kuidagi nii lahti saada, sest siis läheb ladustamine juba kulukaks.“

Enam kui pooled mullu erinevate menetluste käigus määratud trahvidest ongi jäätmekäitluse valdkonnast ning kõigi trahvide kogusummast 36% moodustavad jäätmeseaduse alusel määratavad trahvid.