FOTOD | Noored kavandavad suurt kliimastreiki, aga mida on nõutud varem?
Miks tuleb põlevikikaevandused sulgeda ja kuidas kliimamuutused põhjustavad pagulaskriise, sellest räägib noor streigkorraldaja Kertu Birgit Anton homme Maalehes. Täna vaatame, mida on kliimastreikijad varem nõudnud.
Neljapäeval ilmub Maalehes suur intervjuu noorte kliimastreikide ühe korraldaja ja presidendi tänavuse kõnevõistluse võitja Kertu Birgit Antoniga.
„Kliimastreigid on viis, kuidas noored soovivad näidata, et nad ei ole rahul, kuidas meil kliimakriisi ignoreeritakse. Oleme harjunud rääkima kliimamuutustest, aga muutused on juba inimkonda ohustamas, rääkimata teistest liikidest.
Tunneme, et noortena pole meil palju võimalusi oma seisukohti väljendada. Riigikokku näiteks me kandideerida veel ei saa ja ka ministeeriumites ametnikena ei tööta, et seal poliitikat muuta. Nii ongi kliimastreigid üks üsna mõjus viis oma sõnumit kohale viia.”
Nii selgitab Anton põhjuseid, miks noored reedeti plakatitega Toompeal käivad.
Eestis on toimunud 52 kliimastreiki. Esimesel, senini suurimal, mis toimus aasta eest 15. märtsil osales umbes 1500 inimest, järgnenud neljal suuremal oli üle Eesti ligi 200-400 osalejat.
Väiksematel streikidel on olnud üle maa iga nädal mõnikümmend osalejat.
Lühinägelik poliitika ja tegudeta riigijuhid
Täna tõdevad kliimaaktivistid, et ehkki aasta on möödunud esimesest Eesti kliimastreigist on muutused kliimapoliitikas minimaalsed.
Nüüd kõlavad küsimused: „Kui kaua veel peavad noored koolist puuduma, et riigijuhid päriselt tegutsema asuks?
Kui kaua veel laseme lühinägelikul poliitikal dikteerida elu käekäiku?
Kui kaua veel eirab valitsus, et tegu on eksistentsiaalse kriisiga?”
Streigikutse kõlab nii: „Kui ka sinul on mõõt täis, siis võta pere ja sõbrad kaasa ning seisame koos elamiskõlbliku planeedi eest!”
Täpsemalt Facebooki streigiküljelt, mis teatab, et noorte meeleavaldused on plaanitud nii Tallinna kui ka Tartusse ja Pärnusse.
Kertu Birgit Antoni keskkonnakõnet, mille neiu kandis ette väärikale auditooriumile, tänavustele teenetemärkide kavaleridele nende austamisüritusel „Eesti tänab”, saab lugeda siit.
Alljärgnev galerii vaatab Eesti aasta pikkusele noorte kliimastreikide ajaloole.
Selliste plakatitega aga kutsutakse keskkonnast hoolivaid inimesi 15. märtsi kliimastreikidele. Autoriks on Laura Barbo.
Lisaks Tallinnale toimuvad streigid samal päeval ja samal ajal Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Iseseisvuse väljakul.
