FOTO:
Näiliselt suhtus Toomas oma haigusesse kui fatalist: kui saatus on selline, siis tuleb leppida. Täites samas kohusetundlikult arstide korraldusi. Tundus, et ta oli kõik viimseni läbi mõelnud. Vaja oli mälestused lõpuni kirjutada, veel ühe kogu jagu luuletusi kokku panna, kohtuda endiste ja praeguste kolleegidega, sõprade ja tuttavatega, pidada kindlasti vastu oma kuldpulmani, anda veel viimased soovitused toimetustele... See kõik õnnestuski. Ja siis ta läks...
Oled juba tellija?