Suletud piiride tõttu ähvardab kohalikku maasikakasvatust väljasuremine

Kõige suurem risk on see, kui hooajatöölised ei saa siia marjakorjamise ja ka kevadtööde ajaks, mis algavad juba maikuus uute põldude tegemise ja rohimisega.

„Kõige hullem on see, et kui marjakorjamise ajal ei ole korjajaid ja piirid on kinni mai lõpus - juuni alguses, siis sureb Eestis marjakasvatamine sellel aastal lihtsalt välja, vähemalt suurtootmise tasemel. Võib-olla väiksed talud saavad hakkama oma jõududega. Seal, kus on 30-100 inimest vaja, läheb väga raskeks,” tõdes maasikakasvataja Paavo Otsus AranFarmingust.

Variant oleks see, kui hotellides-restoranides tööta jäänud inimesed tuleksid marju korjama. Otsus kardab, et need inimesed ei tule marju korjama, mis on suhteliselt raske töö. Pealegi pole maal võimalik maksta nii suurt palka, kui pealinnas.

„Elu on näidanud, et ega keegi ei taha põllu peal väga tööd teha, eriti hommikul vara alustada, teha pikki päevi, kuuma ja külmaga. Nii et olukord on ärev,” tõdes ta.

Tartumaal asuvas AranFarmingus kasvab suur osa maasikaid kiletunnelites ja saab seetõttu varakult valmis. Tavaliselt hakatakse kasvuhoonetele kilesid peale panema 20. märtsi paiku. Sel aastal otsustas ta veebruari lõpus riskida ja alustada paar nädalat varem, kuna talv on olnud pehme.

Tänu sellele jõudsid kaheksa Moldovast pärit ajutist töölist Eestisse enne piiride sulgemist. „Marjakorjamine algab meil suure tõenäosusega mai keskpaigast pihta, kuna panime varem kiled peale ja ka maasikas tuleb varem,” arutles Otsus. Siis on töötajaid juurde vaja, et maasikad saaksid ka ära korjatud.

„Oleks nii kahju, kui üks aasta ilm soosib meid ja oleme operatiivselt teinud kõik õigesti, et tuua maasikas hästi varajaseks, kuid siis tuleb teistpidi probleem,” ohkas maasikakasvataja.