“Takkajärele on huvitav vaadata, milline ilm on olnud ja seaduspärasusi leida,” arutleb Leo Rehela, kes hakkas ilmavaatlusi tegema ja kirja panema üheksa-aastase poisina 76 aastat tagasi. Pidevaid ilmavaatlusi on ta teinud 62 aastat – kauem kui keegi teine Eestis.
FOTO:
“Seda on olnud varemgi, et jaanuaris lilled õitsevad,” kummutab Türi lähedal Mäekülas – muide, see on üks Eesti mitmest Mäekülast – 1957. aastast ilmavaatlusi päev päeva järel üles märkiv Leo Rehela.
"Seda on olnud varemgi, et jaanuaris on lilled õitsenud,“ kummutab Türi lähedal Mäekülas – muide, see on üks Eesti mitmest Mäekülast – 1957. aastast ilmavaatlusi päev päeva järel üles märkiv Leo Rehela.
Kui seda kõike ka ei näeks, poleks ikkagi raske ette kujutada, kui kõrge virn neist kaustikutest on. Üle 60 aasta on ta iga päev kirja pannud külma- või soojakraadid, tuule suuna ja tugevuse, pilvisuse, sademed ja nende iseloomu. Sedagi, kui midagi põrutavat on märganud. Suure osa vaatlustest koondtabelitesse reastanud.
„Teen nii, nagu talumehed mu lapsepõlves tegid – nad kirjutasid üles, mis iga päev toimus, millal ühe või teise lehmaga pulli juures käidi, millal künti, külvati ja lõigati,“ räägib mees, kel 85 aastat turjal.
