VIDEOD | Talu ahjust leiti juba kolmas kodukakk, kes korstent pesapaigaks pidas, aga sealt alla kukkus

Kolme aasta jooksul on juba kolm kodukakku pidanud Järsi küla Veera talu korstnat parimaks pesitsuspaigaks ja sealt siis ahju potsatanud, kust pererahvas on suutnud nad õnneks elusana välja tuua.

„Täiest uskumatu,” kordab korduvalt me vestluse jooksul Veera talu perenaine Natalia Aigro-Kallo, kes elab Lääne-Virumaa veerel.

Kui käeparast poleks kortsna kaudu ahju kukkunud kodukakkude päästmist jäädvustavaid videoid võiks arvata, et tegemist on muinasjutuga.

Kaks lindu korraga

Olgu pealegi, üks kodukakk võis ju kogemata kombel 2017. aasta jaanuaris moodulkorstent pesapuu avaks pidada ja sealtkaudu ahju kukkuda. Aga nüüd, 2020. aasta märtsis ootas koldes pererahvast kogunisti ... kaks lindu korraga.

Õnneks on mõlemal korral linnuküünte kaitseks paksud joped ja tugevad kindad majapidamises käepärast olnud ning äpardunud pesategijad ka vabadusse päästetud.

Kaku-uputus korstendes

Viimasel korral tuli küll üks korstnasse pugenud lindudest viia varjupaika kosuma, kus tema eest kannab hoolt Eesti metsloomaühingu Järvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg.

Viimane andis maakonnalehele Järva Teataja teada, et hiljaaegu leitud kaks kakku ka ühest Järva-Jaani kandi korstnast.

Kakkude poolt armastatud Veera talu perenaine Natalia Aigro-Kallo aga ütles, et lähiajal kaetakse nende maja korstna-ava traatvõrguga.

Õue on aga ehitamisel pesakast, kus kakud võiks end nii koduselt tunda, et kortsna kaudu küttekoldesse ei trügiks.

„Pesakasti ava suuruseks soovitati meile 20 sentimeetrit, mis, muuseas, on sama palju kui meie moodulkortsna läbimõõt,” imestas perenaine.

Nüüd aga kõnekate videote juurde.

Kodukaku päästeoperatsioon Veera talus, Järsi külas Lääne-Virumaal aastal 2017.

Kodukakkude II päästeoperatsioon Veera talus, Järsi külas Lääne Virumaal märtsis 2020.

Pisike kakututvus

Kakupäästeoperatsioonide videod postitanud Priit Adler on tuntud loodusemees, kes edendab Järsi kandis Puhta vee teemaparki.

Kakkudue kohta on ta videotele lisanud järgmist: „Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga “öökull”. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi – roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid.

Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini.

Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. /---/

Kodukaku iseloomulikud häälitsused peale „uhuu“ on veel ka „ku-vik“ ja „vek-vek“ .”