VIDEO JA FOTOD | Hendrik Aguri juhitud Kohtla-Järve Gümnaasium soovib saada Eesti parimaks

2. aprilli Maalehes ilmub kirglik intervjuu Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori Hendrik Aguriga, kes loomas põlevkivilinna riigikoolis ülemaalist imet, aga enne raskeid teemasid vaatame erilise, klassideta koolimaja üle.

Esiteks: „Meie koolis pole slikerdamist ega kahtlasi kokkuleppeid hinnete ära joonistamiseks.”

Teiseks: „Ei ole normaalne, kui õpilased lõpetavad põhikooli ja ei suuda elementaarsel tasemel eesti keelt rääkida! Kui õpilasel on lõputunnistus, mis ei kajasta tegelikkust, on see pettus.”

Kolmandaks: „Olen väga tundlik koolide juhtimise koha pealt selles, kas koolijuht on eestvedaja ja tegutseb tõeliselt õpilaste huvides, või hoiab oma kohta ja lähedal seisvaid inimesi ning tallab oma tegevuse või tegevusetusega õpilaste paremad võimalused väiklaselt maa alla, pagedes ise muutuste eest. Nii ei tohi!”

Sellised on kolm väljavõtet homme ilmuvast pikemast intervjuust Hendrik Aguriga. Kõigepealt istub koolipapa aga klaveri taha, et sealt meid koolimajja ekskursioonile juhtida...

Mida me siis videopildis kogesime? Siin on direktor Hendrik Aguri selgitused enne kui ka fotod üle vaadata.

Kontsertklaver

Meie uue kontsertklaveri Estonia 275 õnnistas 1. septembril 2019 kooli avaaktusel sisse maestro Mihkel Poll klaverikontserdiga. Korralikul kontsertklaveril oli juba minu direktoriks kandideerimise visioonis uues riigigümnaasiumis kindel ja auväärne koht kultuurilises plaanis nii koolis, kui kogukonnas Kohtla-Järvel.

Nii ongi see pill praegu kogu Ida-Virumaal kõige uuem kontsertklaver, millel saavad kontserte anda tipp-pianistid nii Eestist kui kaugemalt. Väärikas kontsertklaver on ostetud paljude annetajate kaasabil ning ka kooli eelarvest, ajatades ostu eest tasumist aastate peale ette.

Purilennuk LAK-12

1986. aastal Leedus klaasfiibrist valmistatud purilennuk LAK-12 pole enam aastakümneid lennanud – nõuded lennuohutusele on karmistunud ja vaevalt see lennuk kunagi enam õhku tõusnukski. Viru Keemia Grupi osalisel sponsorlusel ostsime lennuki Narva Lennuklubilt, värvisime üle ja peatselt tuleb peale ka uhke kooli sümboolika. Midagi jääb ka üllatuseks, aga kõige rohkem võiks tekkida küsimus, et milleks siis koolile ikkagi purilennuk?

Lennuk on täiuslik insenertehniline saavutus, justkui sümbol inimkonna unistustest lennata. Alates sellest ajast, kui vennad Wrightid Ameerikas Põhja-Carolina osariigis Kill Devil Hilsis 1903. aastal enda ehitatud lennukiga maailma esimese iseseisva lennu tegid, on inimkonna unistus lennata, täitunud ja arenenud kosmilise kiirusega.

Haridus kui lend

Millised võimalused on täna? Milline võimas areng on toimunud nii tehnika kui inseneeria valdkonnas ja tööstuses, aga sellega seoses ka ka inimeste mentaalsuses?

Sümboliseerimaks inimeste püüdlusi ja unistusi, tehnika ja kaunite kunstide arengut, kirge avastada ja luua midagi uut, on Kohtla-Järve Gümnaasiumi aatriumi laes eksponeeritud kaunis inseneriteos - purilennuk. See on unistuste ja unistamise sümbol, et vallutada homne. Et tekitada õpilastes küsimusi, nii otseseid ja kaudseid.

Miks lennuk lendab ja kuidas ta ometi õhus püsib? Päevast-päeva lähedalt silmitsedes lennuki voolujoonelist keret, tõstejõudu soosivat tiivaprofiili ja juhtimist võimaldavaid elerone, sabatüüri ja pidurdusklappe, tekivad inimestes assotsastioonid, seosed, küsimused ja unistused. Rohkem teada saada, asju ise ette võtta ja luua midagi tõelist. Ning soov hoida nina vastu tuult ja seada sihid kõrgemale, kui tiivad kannavad.

Meie purilennuk on riputatud aatriumi lakke vaid kahest punktist, see tähendab, et ta on tasakaalus - ka see on sümbol, mida saab kanda edasi ellu. Igaüks oma arusaamade, tõlgenduste ja järeldustega...

Klassideta koolimaja

Me ei nimeta oma ruume mitte klassideks, vaid õpperuumideks (meie koolis pole ka klasse, vaid on grupid ja nende kooslused varieeruvad).

Meie õpperuumid on kannavad meie armastatud ja teenekate Eesti kultuuri-, teadus-, riigitegelaste nimesid koos portreedega ustel.

Seega: Friedebert Tuglas, Julius Kuperjanov, Georg Lurich, Ernst Öpik, Gustav Ernesaks, Eduard Wiiralt, Lennart Meri, Valdo Pant, Kristjan Palusalu, Artur Alliksaar, Peeter Põld, Anton Hansen, Tammsaare, Paul Kogerman, Erast Parmasto, Jaan Einasto, Georg Ots, Jaan Kross, Miina Härma, Johan Laidoner, Jaan Tõnisson, Jüri Vilms, Lydia Koidula, Paul Keres, Konstantin Päts, Johannes Aavik, Hugo Treffner, Anna Haava.