Meditsiinijuht Arkadi Popov: C-vitamiini efektiivsuse kohta puuduvad veel tõenduspõhised andmed
(2)
Maaleht küsis C-vitamiini efektiivsuse kohta viirushaiguse Covid-19 ravis ning dr. Richard Z. Chengi uurimustöö kohta kommentaari Eesti kriisiabikeskuse juhataja dr. Arkadi Popovi käest. Ta ütleb, et hetkel puuduvad teaduslikult tõestatud andmed C-vitamiini kasutamise tulemuslikkuse kohta koroonaviiruse tõrjumisel.
„Saan kinnitada, et tänase päevaga seisuga ei ole tõenduspõhiseid andmeid C-vitamiini efektiivsuse kohta Covid-19 pneumoonia ravis,” märgib Popov. „Kõnealuse arsti (dr. Chengi – A.A.) uuring alustati tänavu veebruaris ja see kestab kuni septembrikuuni.”
Sellega viitab Arkadi Popov asjaolule, et Richard Chengi uurimistöö pole veel lõpule viidud, mistõttu on veel ka vara C-vitamiini mõju Covid-19 ravis hinnata ning esialgse informatsiooni põhjalt järeldusi teha.
„Seega ei ole alust soovitada kõrgetes annustes C-vitamiini Covid-19 infektsiooni ravis,” kinnitab Popov.
Maalehele teadaolevalt on ravimiamet samuti seisukohal, et esiteks pole Covid-19 ravis kinnitust leidnud mitte ühegi ravimi kasulik toime ning teiseks – ammugi pole leitud, et selles ravis võiks efektiivseks osutuda C-vitamiini veenisisene manustamine.
Ravimiamet küll möönab, et C-vitamiini osas on uuringuid tehtud palju, ent selle kasulikkus ei ole siiski „veenvalt tõestatud”.
Nii on ravimiamet seisukohal, et puuduvad igasugused andmed, mis võiksid soovitada vitamiini C kasutada tavalisest annusest oluliselt suuremates kogustes Covid-19 ennetuses või ravis.
Ravimiameti meditsiininõunik, SA Tartu Ülikooli Kliinikum kardioloog Alar Irs kinnitab, et vitamiin C on üsna ohutu, suukaudse üleannustamise tavaliseks kõrvaltoimeks on seedetrakti häired, veenisisese manustamise puhul on harv ohtlik kõrvaltoime neerukahjustus, eriti varasema ägeda või kroonilise neerukahjustuse foonil (mis Covid-19 patsientidel on sage).
Siiski toetab Alar Irs ravimiameti seisukohta, et ühegi ravimi kasulik toime Covid-19 puhul ei ole seni tõestatud, märkides, et Maailma Terviseorganisatsioon on käivitanud Covid-19 kõige paljulubavamate ravivisiide kliinilise uuringu, vitamiin C sinna ei ole kaasatud.
„Veeni manustatud vitamiin C rolli üle infektsioonide ravis, m.h näiteks septilise šoki intensiivravi kontekstis, on palju kõneldud ja ka mitmed uuringud tehtud, selle kasulikkus ei ole ka seal veenvalt tõestatud,” kirjeldab Irs. „See ei tähenda, et intensiivravis ei võiks arst otsustada seda teatud juhtudel kasutada.”
Alar Irs selgitab, et katsed, kus mõõdetakse erinevaid huvitavaid farmakodünaamilisi või muid vaheparameetreid (antioksüdantset toimet vmt), ei ole piisavad, et mingit raviviisi kliiniliseks kasutamiseks soovitada – selle aluseks oleksid uuringud, mis mõõdavad reaalset kliinilist kasu – intensiivravi vajadust ja kestust, organipuudulikkuste dünaamikat, suremust.
„Puuduvad igasugused andmed, et vitamiin C kasutamist tavaliselt soovitatavast annusest oluliselt suuremates kogustes Covid-19 ennetuses või ravis väljaspool haiglat soovitada,” ütleb Irs.
Ta märgib, et Richard Chengi mõtted on tõepoolest internetis laialdaselt kajastamist leidnud, aga teadusandmebaasist PUBMED ega Covid-19 teaduslehekülgedelt Irs tema sellealaseid trükiseid ei leidnud.
***
Maalehe peatoimetaja Andres Eilarti kommentaar, miks eemaldati Richard Z. Chengi intervjuu veebist:
Jätkusuutliku arengu eksperdi PhD. Rea Rausi ja Ameerika-Eesti nädalalehe Vaba Eesti Sõna peatoimetaja Kärt Ulmani intervjuu dr. Richard Z. Chengiga oli lühikest aega üleval ka Maalehe veebiväljaandes, kuid otsustasime selle siiski kohe eemaldada, sest ilmumise hetkel oli taustateadmine arsti tegevuse, tema uuringute ja C-vitamiini efektiivsuse kohta Covid-19 ennetuses või ravis meie jaoks liiga napp ja vajas veel põhjalikumaid taustaselgitusi ning igakülgsemat lisainfot. Samuti oleme võtnud täiendavalt nimetatud arstiga ühendust ja küsinud andmeid juurde, sest peame oluliseks mitmekordse faktikontrolli osatähtsust nii raskete teemade puhul.
