Muhulane kolmandat nädalat saarel karantiinis: olen end tundnud siin nii enne pandeemiat kui ka selle ajal nagu vanajumala selja taga

Täna oli tähtis päev. Käisin üle pika aja poes.

Kaupluses mõni inimene liikus, enamasti kõigil maskid ees, nii et eriti kedagi ära ei tunne. Käte puhastamine või kummikinnaste kasutamine enne lettide vahele minekut on saanud kõigile rutiiniks. Müüjad on oma maskide ja plastist näokatetega juba harjunud.

Poodiminek ongi hetkel minu kõige riskantsem tegevus ja praktiliselt ainus võimalus viirust kohata.

Läksin ka kalapoodi ja täitsa juhuslikult sattus sinna peale minu veel kaks inimest. “Kaks meetrit!” karjatas kalapoe müüja ja poelised kargasid nagu ussist nõelatud igaüks ise nurga poole.