FOTOLUGU | Kiika käsitööõpetaja ja ettevõtja ellu karantiini ajal
Mina olen Anna. Ma olen käsitööentusiast. Pea kogu mu elu keerleb ja on seotud ühel või teisel moel käsitööga. Ma olen kohalikus koolis (Kurtna Kool) käsitöö ja kodunduse õpetaja, ma olen kirjutanud kolm käsitööraamatut, väga suure numbri käsitööjuhendeid erinevatesse ajakirjadesse, pean blogi ja Instagrami kontot, mille üheks suunaks on ka kõikvõimalikud isetegemise projektid.
Mul on kaks ettevõtet, millest üks tegeleb käsitöötoodete müügiga - brändi annalutter alt (ja valmistamisega muidugi siis ka ja disainiga) ja teine on keskendunud käsitöö populariseerimisele ehk siis mul on selline väike koolitus- ja peokeskus annalutter.KUUT, kus saab näiteks oma juubelit tähistada ja kartulisalati ja viineri söömisele lisaks teeme alati midagi oma kätega - õmbleme, trükime, kleebime, lõikame, needime.
Mul on kaks last, mees ja kass. Me elame Kurtnas kolmetoalises korteris nõukaaegses paneelmajas. Kool asub kodust 200 meetri kaugusel ja Kuut 400 meetri kaugusel - sellepärast on minu elu üsna paikne - võimalusel eelistan mitte liiga tihti linnas käia ja koosolekud Skype’i teel teha.
Nüüd kui on #püsikodus ja väljas käia nagunii ei tohi, siis selles mõttes ei ole mu elu palju muutunud. Ka varem meeldis mulle väga kodus olla ja tihti teengi tööd kodukontoris. Teisalt on mu elu aga väga palju muutunud, sest kõik mu seitse ametit on väga-väga inimeste kesksed.
Lisaks on nüüd kodukontoris lisaks minule ja kassile ka ühtäkki kaks last, kes lasteaias ei käi.
Kuidas me kõige sellega hakkama saame? Siin on üks tavaline päev meie elust.
Ma olen ööinimene. Mulle väga meeldib öösel tööd teha, aga muidugi enne eriolukorda tuli ikka hommikul kell seitse ennast voodist välja ajada ja keegi ei küsinud, kui kaua ma öösel tööd tegin ja äkki võiks kauem magada - tundi oli vaja jõuda.
Selles mõttes mulle praegu väga meeldib! Lastel on hommikuti antud multikate luba niikaua kui mina oma varbad voodist välja tõstan - seega päris tihti ma töötan öösel pikki tunde ja siis naudin seda, et ei pea kell seitse ärkama.
Küll aga on mõni päev näiteks juba kell 10 videotund õpilastega. Aga siis piisab vabalt sellest, kui kell 9.50 voodist välja tormata, triiksärk selga panna ja arvuti taha jõuda. Sest õpilased ju näevad kenasti triigitud triiksärgi kraed ja mitte pidžaamapükse ja automudelitega mängivaid lapsi põrandal.
Tunnid veebis mulle meeldivad, kuigi individuaalset juhendamist (mida minu aines päris palju on) on üsna keeruline teha. Aga üldiselt sujuvad videotunnid hästi - terve tund tuleb loota ainult, et mu lapsed teises toas kuskilt alla ei kuku ja ei ole vaja kiirelt püsti tõusta kaamera ees - ja pidžaama paljastada.
Söömine. Nad söövad nii palju! Ma ei ole üldse harjunud ju kellelegi lõunat pakkuma. Aga mul on selline tunne, et nad kogu aeg söövadki. Külmkapp saab ka nii ruttu tühjaks.
Aga ma ei ole enda vastu liiga karm - püüan nii hästi kui saan, aga kui mõni päev tunnen, et ei saa, siis on täiesti okei ka mõne toidukorra ajal krõbinaid piimaga süüa. Minu meelest on see üks oluline asi, et enda vastu ei tohi liiga karm olla.
On ilmselge, et on vaja teha nii tööd, lastega tegeleda kui ka süüa teha - niiet sellesmõttes tuleb leida kesktee ja oma idealistliku loomuga natuke kompromisse teha.
Kuna koolituskekskuse Kuut tegevus sellisel kujul on täiesti peatunud, siis olen ka siin hästi aktiivselt leidmas uusi võimalusi ja mõtlemas uusi lahendusi. Selge, et ükski interneti meisterdamine ei asenda kallitega kohtumist, aga püüan aidata inimeste meelt lahutada ja innustada meisterdama ka praguses hetkes.
Seega oleme teinud mitmeid live meisterdamisi, millest mõned suunatud lastele, teised täiskasvutele. Anname enne ette vajaminevate asjade loetelu ning seejärel hakkame live’is meisterdame ja kes soovivad, saavad kaasa teha.
Lisaks meisterdamisele oleme teinud ka live kohtumisõhtuid "peale KUUT", kus kohtume Eesti disanerite ja väike ettevõtetega, et neid natukene selles raskes olukorras toetada.
Trenni teeme ka! Ehkki regulaarsed rahvatantsu- ja võrkpallitrennid on ära jäänud, siis püüame ikkagi lastega võimalikult palju liikuda - käime ratastega sõitmas, jalutamas, suvilas batuudil hüppas. Ja no ka toas saab igasuguste käepäraste vahenditega harjutusi teha.
Elu on siiski üsna kaootiline ja tihti tuleb õpilastele töid ettevalmistada legoklotside vahel või ise samal ajal lõunat valmistades. Aga ma olen väga rahul, et ma saan peaaegu iga päev lõuna ajal magada, ma saan öösel kaua üleval olla ja ma saan koos oma lastega koos olla ja ma saan mõelda välja uusi lahendusi, kuidas oma ettevõtteid elus hoida. Olen kindel, et kitsastes ja keerulistes tingimustes tekkinud ideed on üliväärtuslikud.
Muidugi on praegune olukord keeruline ja kurb on, et inimesed on haiged ja paljud üliägedad väikeettevõtted on kinnipanemise äärel, aga ma usun, et iga kriis on millekski hea. Olen valinud, et püüan selles olukorras ära kasutada nii palju head kui saan, teha ise palju tööd, arendada ennast ja oma hobisid ja töid.
Koostasin näiteks kõigile tasuta allalaadimiseks lihavõtteseikluse (aaretejahi) - leiab minu kodulehelt - see on abiks teistele emadele, aga samas oli selle tegemine mulle endale hästi tore - nautisin seda täiega ja ma arvan, et see ongi praegu oluline.
