FOTOD | Maaleht kutsub jätkuvalt kasvuhooneid pildistama
Maaleht kustub kasvõi täna oma mobiilikaamerat või fotoaparaati haarama ning enese või naabri või sõbra kasvuhoonest pilti tegema. Ning seejärel jäädvustust aadressile rein.sikk@maaleht.ee saatma. Kui lisandub veel killuke kasvuhoone lugu ja kasuhoones kasvatatu lugu, on täiesti super! Nii talletab iga Maalehe lugeja me ainulaadset ajalugu.
Igaüks on hoidja
Kõikvõimalike kasvuhoonete jäädvustamisel pole tegemist lihtsalt pildistamislusti rahuldamisega, vaid tähtsa sammuga me kaduma kippuva kasvuhoonekultuuri ajaloo jäädvustamisel. Unikaalset ise kavandatut ja nupukalt ise ehitatut on ju välja tõrjumas masstoodanguna hangitavad kasuhooned, mida leiab igast kaubanduskeskusest.
Vikerhommik aitas
Idee säilitada fotodes ja lugudes me isetehtud kasvuhooned kõlas esmakordselt üle Eestimaa neljapäeva, 16. aprilli hommikul Vikerraadio Vikerhommikus siinkirjutaja – Rein Siku poolt Maalehe traditsioonilisel tutvustamisel. Tänaseks on Eesti kuultavaimas raadioeetris välja hüütu juba mitmete fotodena kena vastukaja saanud. Jätkame ja talletame edasi! Ju igaühel meist on oma kasvuhoone lugu.
Võib kahtluseta öelda, et ise ehitatud kasvuhooned on Eestimaa inimesi mitmelgi korral suuremast toidukitsikusest päästnud. Kas ka koroona- ajastul?
Maalehe ettvõtmist toetav arhitektuuriajaloolane Triin Ojari, kes on ühtaegu Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor mainib Maalehele: „Arvatakse, et aianduskrunte (ja seal asuvaid kasvuhooneid) võis nõukogude aja lõpuks olla Eestis 100 000 kanti, lisaks kuulus kasvuhoone ka individuaalelamute ja maa-asulates ka kortermajade kõrvale rajatud aiamaade tüüpatribuutikasse.”
Pererahva uhkus
Eesti Maaelumuuseumite hariduskuraator Piret Hion aga lisab: „Kasvuhoonete massilisele ilmumisele 60ndatest aastatest alates aitas kaasa keemiatööstuse areng: klaaskasvuhoonetele lisaks kerkisid arvukad kilekasvuhooned. Kile oli klaasist kättesaadavam.
Enamusel kasvuhoonetel oli korralik vundament, leidus nutikaid iseleiutatud kütmis-, kastmis- ja õhutussüsteeme. Nii olid nõukogudeaegsed rajatised pererahva uhkuseks, mida näidati oma suvistele külalistelegi. Kasvuhooned aitasid kaasa kaubandusvõrgus defitsiitsete värskete köögiviljade puuduse leevendamisele ja andsid lisa ka rahakotile, kuna sageli müüdi oma toodangut turgudel linnarahvale.”
Jäädvustamist väärt
Triin Ojari arhitektuurimuuseumist jätkab: „Kõik tuhandetes eri variantides üle maa kerkinud kasvuhooned, aiapidaja väikesed paradiisid esindavad nõukogudeaegse arhitektuuri ühte osa, mis ilmselt on peatselt alatiseks kadumas ja seetõttu jäädvustamist väärivad. Kasvuhoone haakub ka arhitektuurimuuseumi tänavuse suvenäituse teemaga – suvila ja nõukogudeaegne puhkearhitektuur kogu oma ilus ning massilisuses.”
Piret Hion aga mainib: „Üle poole sajandi kasvuhoonete ehitamise ja kasutamise kogemust on väärikas pagas, millest on igal algajal aiapidajal palju õppida. Praegustel potipõllumeestel aitab kasvuhoone toidulauda rikastada just kohalikku ja kemikaalidevaba söögipoolist kasvatades ning see annab huvitavat ühistegevust kõigile pereliikmetele.”
Maaleht lisab lõpetuseks, et ise ehitatavate kasvuhoonete kultuur pole õnneks lõplikult kadunud, peagi loodame oma lugejaile näidata tõeliset klauneid kasvuhoone-arhitektuuri näiteid, mis peagi meieni fotodes jõuavad.
Oleme fotode ja lugude ootel. Igaüks neist on väärtus!
Alljärgnevatele fotodele on jäädvustatud Kadrina kasvuhooneid.
