Rõuged on ainuke ohtlik nakkushaigus, mis on maailmast likvideeritud. Eestlastel oli selles kandev roll
18. sajandiks oli see haigus saavutanud Euroopas haripunkti. Baltisaksa kultuuriloolane Friedrich Amelung on väitnud, et nimetatud sajandi teisel poolel suri siinkandis sajast rõugehaigest 20, paljudes kihelkondades moodustasid rõuged laste surmapõhjusena 50–75%, kõnelemata invaliidistumisjuhtudest. Enamikule põdenutest jäid suured armid (rahvasuus „sea songermaa“), paljud kaotasid nägemise.
„Variatsioonid variolatsiooni teemal ehk „ilusad tüdrukud saavad paremini mehele kui rõugearmilised“”, sellist nime kannab ERMi ajaveebis avaldatud direktor Alar Karise postitus.
„Karmim haigus, mis omal ajal eestlasi maha niitis leetrite, düsenteeria, koolera, tüüfuse, sarlakite, malaaria ja rõugete kõrval, oli kindlasti katk. Rõuged (lad variola) aga on ainuke ohtlik inimeste nakkushaigus, mis on suudetud maailmast likvideerida,” jätkab Karis.
Ta lisab: „oluline roll tõvest lahtisaamisel oli aga ühel juhtumil, mis leidis aset Tartu külje all asuvas Raadi mõisas mitusada aastat tagasi...”
Edasi saab juba lugeda Eesti Rahva Muuseumi ajaveebist.
Koroona kogemused
Ent koroonaaja tegevused ei piirdu Tartus üksnes vana aja meenutamisega.
Muuseum kutsub üles: „Jaga ERMiga kirjeldusi ja pilte oma igapäevategemistest koroonaajal!
Muuseumi huvitab, kuidas epideemia ja riiklik eriolukord mõjutab ja on ümber kujundanud sinu igapäevaelu ning kuidas oled uue elukorraldusega kohanenud. Kirjutised saab lisada e-keskkonda Rahvalood , pildid laadida lehele Pildiait.
