„Martin Helme allkirjaga Rail Baltica investeeringute kavas on toodud välja üle 30 konkreetselt raudtee ehitusega seotud objekti ja mul on raske uskuda, et ta ei tea rahandusministrina, millele ta allkirja on andnud,” märgib Aas.

Pealelõunal jõudis avalikkuse ette Martin Helme Facebooki postitus, kus ta Taavi Aasa seisukoha ümber lükkab, väites, et tegelikult pole tänaseni RBl „suuremaid asju” ehitatud.

„Kolleeg Taavi Aas esines täna lennuka fraasiga, et mina kaitsvat RB projekti nagu Antante läänerinnet. Taavi on valitsuses RB suurim toetaja ja meil on sellest hoolimata väga hea läbisaamine. Antud väide on siiski eksitav," märgib Martin Helme.

„Mida ma kaitsen, on võimalikult suur rahastamine EL-i vahenditest Eesti eelarvesse. Ja olen alati seisnud suhtluses nii oma Eesti kui Euroopa kolleegidega selle eest, et raha peaks minema mitte RBle vaid meie regionaalarengu ning põllumajanduse toetamiseks.”

Helme viitab oma postituses ka asjaolule, et juba koalitsioonilepingu sõlmimise ajal oli üks keerulisemaid kokkuleppekohti Rail Baltic. Kui Martin Helme ütleb nüüd, et EKRE oleks juba aasta eest tahtnud RB projekti seisma panna, siis Keskerakond ja Isamaa olid veendunud vastupidises – et Rail Baltic peab tulema.

„Lõpuks lepiti nii, et kui ELi osalus väheneb (st meie rahaline panus suureneb), siis "vaadatakse projekt üle". Seda viimast sõnastust ma loodan, pole vaja tõlkida," kirjutab Helme.

Sellega aga kogus sõnasõda sotsiaalmeedias veelgi hoogu. Õhtul võttis seal sõna juba ka Jüri Ratas, soovitades EKRE liidritel ka päriselt tööd teha ja pühenduda kokkulepitud asjade elluviimisele.

„Rail Balticu rajamine on väga oluline nii Eestile, Lätile, Leedule kui tervele Euroopa Liidule. Juba ülehomme (kolmapäeval – toim.) arutan projekti seisu taas oma Läti ja Leedu ametikaaslastega,” märgib Ratas.

„Oleme nendega leppinud kokku, et jälgime edenemist regulaarselt, et see meile ja tervele regioonile oluline transpordiühendus valmiks kindlasti Euroopa Liidu järgmise eelarve raames."

Peaminister lisas, et projekti rahastamine ja valmimine on kindlalt Eesti huvides ning kinnitas, et tema juhitav valitsus töötab Rail Baltica valmimise nimel.

OÜ Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul on seda meelt, et ega RB Estonial kui raudtee arendajal pole poliitikute sõnavõttude juures suurt midagi arvata või kommenteerida – ettevõtte asi on jätkata raudtee ehitamise ja arendamisega vastavalt neile otsustele, mis olemas on.

„Nendes otsustes mingeid muudatusi pole. Täpselt niisamuti pole ka muutunud see rahvusvaheline leping, mis 2017. aastal rahva poolt valitud Riigikogus ratifitseeriti ja mis on samuti Rail Baltica rajamise aluseks,” selgitab Priit Pruul.

„Erinevad tööd käivad ja päris heas tempos – sel ja järgmisel aastal lähevad hankesse kümned Rail Balticaga seotud rajatised ja ristumised, mida ilma selle raudtee arendamiseta ei ehitataks.”

Mis on mis?
  • Sajandi taristuprojektiks nimetatud elektriraudtee rajamine eesmärgiga ühendada Balti riigid Euroopa 1435 mm laiuse rööpmevehega raudteevõrku.
  • Alguses planeeritud ehitusaeg kümme aastat.
  • Pikkus 840 km (213 km Eestis), reisirongide liikumiskiirus kuni 249 km/h, kaubavedudel kuni 120 km/h.
  • Projekti viivad ellu kolm Eesti, Läti ja Leedu riigid.
  • 2104. aastal asutasid kolme riigi valitsused (majandusministeeriumid) ASi RB Rail, mille ülesanne on projekti arendada ja raudteed ehitada, sh teostada järelevalvet ehitustööde käigu üle.
  • Euroliidu toetust RB rajamiseks saavad kolme riigi vastavad ministeeriumid.
  • Projekti viivad ellu OÜ Rail Baltic Estonia OÜ (Eesti), Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA (Läti), Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC (Leedu).
  • Maksumus ca 5,8 mld €, millest Euroopa Liidu rahastus on olemas 824 miljoni euro ulatuses (toetuse saab kuni 85% ulatuses abikõlbulikele kuludele).
  • Rail Baltiku ajatelg:
    1994 – Rail Balticut mainitakse esmakordselt rahvusvahelises poliitilises Läänemere strateegiaid käsitlevas ühisdokumendis.
    2001 – Eesti, Läti ja Leedu transpordiministrid allkirjastavad koostöölepingu.
    2008 – pärast uuringute läbiviimist otsustas Euroopa Komisjon eraldada RBle rahastuse.
    2015 – esimene toetuste kokkulepe Euroopa ühendamise rahastult (Connecting Europe Facility– CEF).
    2016 – allkirjastatakse ELi CEF2 toetuse kokkulepe, sõlmitakse ka toetuse saajate vaheline leping.
    2018 – CEF3 kokkulepe, paika saab raudteetrassi koridori paiknemine kõigis Balti riikides, va. Kaunase ja Poola piiri vaheline lõik.
    2019 – sõlmitakse esimene RB põhiliini projekteerimisleping (Pärnu terminal).
    2020 – RB Rail ning ettevõtete OBERMEYER Planen + Beraten GmbH (Saksamaa) ja PROINTEC S.A. konsortsium sõlmisid RB projekteerimis- ja järelevalvetööde lepingu, mille tulemusena koostatakse raudtee tööprojekt lõigul Tootsist Eesti-Läti piirini.

    Allikad: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AS RB Rail, OÜ Rail Baltic Estonia