Sõnnikust saab kütust

Kui paljud alles räägivad ringmajandusest, siis põllumajanduses tekkivatest jäätmetest biometaani tootmine ongi praktiline ringmajandus.

Nimelt kasutatakse biometaani tootmiseks ära kõik orgaanilised jäätmed. Nende kääritamisel tekib biometaan ning tahked ja vedelad kääritusjäägid, mis kasutatakse maaparandusainena ja väetisena, mille toitainesisaldus on võrreldav sõnnikuga. See aga on sõnnikust veel paremgi, sest ei lõhna ega määri ning meenutab pigem turvast.

Biometaan paneb aga juba praegu liikuma märkimisväärse osa Eesti ühistranspordist, õhk on metaankütuseid kasutades puhtam, sest tahked peenosakesed seal puuduvad ja teisigi heitgaase on märksa vähem.

Sobib kõik, mis käärib

Biometaani on võimalik toota peaaegu kõigest, mis käärib. Selleks võib olla näiteks sõnnik, silo, niidetud rohi, köögiviljade pealsed, restoranide jäätmed, piima-, leiva- ja viljaaitade puhastused või lihatööstuse jäägid – ühesõnaga kõik, mis on orgaanilist-bioloogilist päritolu, välja arvatud puit.

Eestis toodetakse biometaani 2018. aastast ning seda kahes kohas: Viljandimaal Koksvere külas asub Biometaan OÜ ning Kundas Rohegaas OÜ tootmisjaam. Kogu Eestis toodetu läheb kasutusse Eesti sõidukites.

Biometaan OÜ tootmisjaama juht Ahto Oja selgitab, et neil toodetakse biometaani põllumajanduslikest jäätmetest ja lehmalägast: “Meil on 1700 piimalehma, kelle läga kasutame, lisaks noor- ja muude põllumajandusloomade sõnnik ning rohusilo. Tahke tooraine hoiustamiseks on meil esmalt söödakolu, mille mahutavus on 15 tonni. Sealt liigub tahke mass edasi segumajja. Vedela tooraine eelhoidlaks on aga mahuti, kuhu pumbatakse tooraine otse laudast.”

Biogaasi tootmine on nagu lehma mao imiteerimine. Oluline on, et temperatuur tootmismahutis oleks 37–40 kraadi vahel ja seal ei oleks hapnikku. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad teist tüüpi bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Seejärel eemaldatakse selles olev süsihappegaas ja nii saabki biometaani, mis on kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga. Ööpäeva jooksul valmib tootmisjaamas niiviisi 3600 m³ biokütust.

Fossiilsetest kütustest soodsam

Surugaasi ja surubiometaani hind: 0,84–0,93 €/kg.

Sõiduautol kulub 100 km läbimiseks 3,5–4,5 kg metaankütust.

Ühe tankimisega mahub paaki ca 16 kg metaankütust, millega saab läbida 400 km ja mis maksab 11,76–16,74 eurot.

Bensiini või diislikütusega sõites tuleb sama vahemaa läbimiseks maksta 21,56–27,72 eurot.

Paagitäiele ehk 50 liitrile vedelkütusele vastava biometaani ekvivalendi tootmiseks on vaja 10 tonni läga või 2 tonni õunasüdameid ja köögijäätmeid.

Keskkonnasõbralik kütus

Metaankütused põlevad mootoris puhtamalt ja nende põlemine vähendab nii globaalset süsinikdioksiidi emissiooni kui ka õhureostust. Põlemisel tekkib oluliselt vähem vääveloksiidi (SOx) heidet, mis kombinatsioonis veega võib moodustada happevihma. Samuti väheneb oluliselt lämmastikoksiidi heide, mis õhku sattudes soodustab kopsu- ja südamehaigusi ning on põhiline sudu koostisosa.

Eestis on praegu 20 CNG-tanklat, kust saab biometaani. Tartu, Tallinna, Pärnu, Võru ja Saaremaa ühistranspordi bussid kasutavad enamikus metaankütuseid juba praegu. Tarbijale on metaankütusega sõites kulu kütusele keskmiselt poole väiksem.