Kuidas vaba sõna alistas Nõukogude propaganda

Peagi saab 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Venemaal tähistatakse seda 9. mail Suure Isamaasõja võidupäevana. Just vajadus tunda uhkust, ja hirm, et teised seda ei mõista, kannustab idanaabri iga-aastaseid Teise maailmasõja propagandakampaaniaid.

Moodsa aja ainuvalitsejad alates Stalinist ja Hitlerist on uskunud just riiklikku propagandasse kui kõikvõimsasse rahvahulkade mõtlemise vormijasse. NSV Liidu kogemus näitas, et tulemus võib olla ka soovitule vastupidine: inimesed ei usu enam, mida valitsus ütleb. Tõene ja vähem tõene informatsioon hakkab kulgema mitteametlikke kanaleid pidi, kuid levivad ka valeteated, vandenõuteooriad. Ühelt poolt õõnestab see autoritaarse võimu alustalasid, kuid teisalt võib tagajärjeks olla ka üleüldine künism, mis ümberpöördult toidab võõrandumist võimust ja on paradoksaalsel kombel omakorda vesi autoritaarsete valitsejate veskile.