Puukide eest pole kaitstud ei inimesed ega toa- ja laudaloomad
Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmetsa sõnul ei ole puugid kindlasti kurjemad kui varasematel aastatel. Lihtsalt puukide arvukust mõjutavad kliimamuutused, näiteks soojem talv.
Varasem kevad paneb ka puugid varem liikuma, sest nad sõltuvad elutegevuses keskmisest õhutemperatuurist.
Vaktsineerimine ja pikad riided
Puugid elavad ikka oma elu ja inimesed või meie koduloomad on nende jaoks juhuslikud ohvrid.
“Ohtlikkus inimesele sõltub sellest, kas puuk on nakkuskandja ja kas see inimesele hammustusel üle kantakse,” selgitas doktor Altmets.
Parimaks ennetuseks on puugihammustuste vältimine (nt pikad riided) ja puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine. Borrelioosi ja teiste haiguste vastu hetkel vaktsiine veel ei ole. Doktori sõnul tuleks peale igat looduses viibimist end ja oma pereliikmeid puukide suhtes üle kontrollida.
Vaktsineerimise täpsem skeem sõltub konkreetselt valitud vaktsiinist. Eestis on saadaval 2 erineva tootja vaktsiinid.
Esmane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimist tuleks teha 3-5 aasta järel.
Koroonakevadel ei ole puukide vastu vaktsineerimise põhimõtted muutunud, kuid tulenevalt Terviseameti nõuetest on vastuvõtule pääsemisel piiranguid. Täpsema info saab oma perearstilt või haiglate infotelefonidelt.
Maksumuse kohta saab infot kas perearstilt või immuniseerimiskabinettidest.
Loomadelt inimestele ja vastupidi
Puukide levikul on olulise tähtsusega ka koduloomad, närilised, aga ka linnud.
Loomaarst Andrus Joost toob näite.
“Metsas käiv inimene toob puugid koju. Puuk kinnitub lemmikloomale, imeb verd 2-3 päeva, seejärel kukutab end maha. Mõne nädala pärast kestub neidiseks ja need hakkavad uut peremeest - see tähendab lemmiklooma või inimest ennast - otsima.”
Või teistpidi - puuk ronib esmalt lemmikloomale ja kui ei leia loomalt sobivat kinnitumispaika, siis sealt edasi inimesele.
Kaitstud pole ka taluloomad.
“Juba verd imedes süstivad puugid peremehe nahasse toksilist sülge, see põhjustab sügelust ja valu. Lisaks siirutavad puugid põllumajandusloomadele ohtlikke nakkushaigusi nagu babesioos või brutselloos. Seetõttu kasutatakse ka põllumajandusloomadel puugitõrjevahendeid,” rääkis Joost.
