Metsa- ja puidusektor on jätkuvalt Eesti väliskaubanduse vedur
Statistikaameti värsketest andmetest selgub, et märtsis, eriolukorra alguskuul, eksportis Eesti puitu ja puidupõhiseid tooteid 131 miljoni euro väärtuses.
Hoolimata 5 protsendilisest langusest võrreldes 2019. aasta sama perioodiga, on metsa- ja puidusektor jätkuvalt Eesti väliskaubanduse vedur ning suurim tasakaalustaja.
Ülemaailmse koroonaepideemiaga seoses sattusid esmalt löögi alla puidutöötlemisega seotud ettevõtted, mis lõpptarbijale kõige lähemal, nagu puitmajade ja puitmööbli tootjad. Samas on kriis toonud kaasa kasvu näiteks ehitusmaterjalide ja laste mängumajade läbimüügis.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul on töötlev tööstus Eesti suurim majandussektor ning tasakaalustab keerulisel ajal majandust.
„Metsa- ja puidutööstus ning tööstus laiemalt suudab kriiside korral pakkuda Eesti majandusele kindlust. Ka täna on metsa- ja puidutööstus Eestis üks väheseid valdkondi, kus töö endiselt käib. Lisaks aitab tööstus katta inimeste põhivajadusi - olgu selleks toit või soe tuba,“ ütles ta.
Välja lisas, et esmalt puudutas kriis ettevõtteid, kes lõpptarbijale kõige lähemal.
„Üleeuroopaline kaubanduse ja piiride sulgemine mõjutas eeskätt mööblitootjaid, aga ka puitmajade läbimüüke. Samas on kasvutrendis olnud puidust ehitusmaterjalide ja laste mängumajade müügid,“ märkis ta.
Ehkki globaalset tarbimiskäitumist kujundab hetkel eeskätt koroonaviirus, pööratakse Välja sõnul isiklikele ostuharjumustele kliimamuutuste tulemusena endiselt suurt tähelepanu.
Ta selgitas, et puud seovad kasvades süsinikku ja talletavad endas süsihappegaasi. Eelistades puitu fossiilsetest materjalidest valmistatud toodetele, on võimalik süsinikuheidet erinevates sektorites vähendada.
„Valdkondade ring, kus puitu kasutatakse alternatiivina naftapõhistele toodetele laieneb kiiresti. Head näited on kosmeetika-, meditsiini-, ja rõivatööstus,“ sõnas ta.
Kliimaväljakutsetest tingitud nõudluse kasv puidupõhiste toodete järele on suurendanud rahvusvahelist konkurentsi. Eesti metsa- ning puidusektor on turumuutustele reageerinud investeeringutega tööstuse automatiseerimisse ja digitaliseerimisse.
„Robotite ja teiste kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine kasvab,“ sõnas Välja.
Ta lisas, et hoolimata kiirest automatiseerimise kasvust vajab metsa- ja puidusektor jätkuvalt töökäsi, kuid töö sisu muutub.
„Vähem tehakse füüsilist tööd ja suureneb vaimse võimekuse tähtsus. Metsa- ja puidusektoris rakendust leidnud inimesed teevad aina targemat ja suuremat lisandväärtust loovaid töid,“ selgitas Välja.
Metsa- ja puidusektori kõrget automatiseerituse taset kinnitab Swedbanki aprillis avaldatud tööstusettevõtete uuring. Sellest selgub, et kui Eestis keskmiselt on töötleva tööstuse tootmisprotsessist automatiseeritud 36%, siis metsa- ja puidusektoris on vastav näitaja 51%.
„Puidutööstus on teistest tööstussektoritest oma protsesside automatiseerimisel sammu võrra ees. Üle kahe kolmandikku ettevõtetest kasutab tootmises automatiseeritud tehnoloogiaid ja sensoreid või andureid masinatel,“ ütles Swedbanki tööstuse osakonna metsa- ja puidutööstussektori juht Mait Kaup.
Ta lisas, et ettevõtete automatiseerituse, aga ka digitaliseerituse taseme kasvamisel muutuvad järjest olulisemaks spetsiifilised oskused. Seetõttu on nõudlus spetsialistide järele kiiresti kasvanud ka puidutööstuses.
„Kui veel aasta tagasi tundsid spetsialistidest puudust umbes pooled sektori ettevõtted, siis sellel kevadel ligi 80%. Ilmselt pakub COVID-19 kriis olukorrale leevendust ja asjatundlikke inimesi on mõnda aega lihtsam leida,“ märkis Kaup.
Välja sõnul peab automatiseerimine ja digitaliseerimine rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ning ekspordivõimekuse suurendamiseks jätkuma, sest puit on oluline rohe- ja ringmajanduse alustala.
„Samuti on metsa- ja puidusektor Eesti väliskaubanduse vedur, mille panus riigi arengusse ning seeläbi kohalike elanike elujärje parendamisse on suur,“ ütles Välja.
Ta selgitas, et metsandussektorist saadav tulu jaguneb ühiskonnas laiapõhjaliselt. Kasu saavad nii metsaomanik, saeveskid, graanulitootjad, puitmajatootjad, vineeritehased, mööblitootjad kui mitmed teised osapooled.
Hinnanguliselt laekub riigile sektori tegevusest otsese ja kaudse maksutuluna 700 miljonit eurot ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu aastas. Lisaks pakub metsa- ja puidusektor otseselt või kaudselt tööd igale kümnendale Eesti tööinimesele ehk 60 000 Eesti elanikule. Eriti oluline tööandja on metsa- ja puidusektor Eesti maapiirkondades.
