21.05.2020, 00:05

Raudteeületuskohad muutuvad ohutumaks visalt

Aasta ilma JÜRI AARMATA |

Täna möödub aasta päevast, mil raudtee Veerenni ülekäigukohal Tallinnas hukkus Jüri Aarma.

Ain Alvela

Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu ütleb, et ülekäikude ümberkorraldamine nõuab ka muu taristu ja juurdepääsuteede muutmist, et inimesed ikka ka ülekäigule suunduksid ega otsiks otseteid. See kõik aga võtab omajagu aega.

FOTO: <p>Sven Arbet</p>

Vahetult pärast õnnetust puhkes avalikkuses poleemika raudteeületuskohtade turvalisuse üle.

Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu sõnab, et Veerenni ülekäik kuulub raudteefirma prioriteetide esikolmikusse koos Kitseküla ja Jõhvi ülekäiguga. Varem, kui Veerennis oli veel autode ülesõidukoht, ei toimunud seal pea kümne aasta jooksul ühtegi tõsist õnnetust. Kui 2018. aasta märtsis jäi ülekäigu lähistel rongi alla naine (tõsi, tema läks vabasurma) ja aasta hiljem hukkus Jüri Aarma, tõstis see Veerenni ületuskoha ohutuse parandamise Eesti Raudtee prioriteetide tippu. Mullu lubati, et juba aasta lõpuks saab ülekäik automaatse märguandesüsteemi. Praegu seda süsteemi seal siiski pole.

Kommenteeri Loe kommentaare