Täna on piimapäev: Eestis toodetakse igas minutis 1,5 tonni piima ja see on tööstustele väljakutse
„Aktuaalse Kaamera“ ajal toodab Eesti umbes 45 tonni piima ning seda protsessi pole võimalik peatada. Meil pole ka aega, et seda oluliselt muuta ning see seab väljakutse tööstustele, kes peavad olema 24/7 valmis toorainet vastu võtma ja väärindama, sõnas Tere ASi ja Farmi Piimatööstuse ASi juhatuse esimees Ülo Kivine.
„Tänapäeva põllumajandus pole enam endine ning nüüd näeme me loomakasvatust hoopis uue nurga alt,“ märkis Ülo Kivine.
„Lehmad toimetavad ööpäevaringselt ning toodavad igas minutis 1,5 tonni piima. Eestimaalased tarbivad aastas 100 miljonit liitrit piima ehk igaüks meist joob klaasi piima päevas, mis on meie piimaarmastuse ühene kinnitus. Lisaks eriolukorra tekitatud töökäte puudusele räägitakse järjest enam keskkonnast ja selle hoiust ka põllumajanduses – kaasaegsel piimandusel on selles protsessis oma kindel roll.“
Pikaaegse piimatööstuste juhi sõnul ei ole tuleviku piimandus enam lihtsalt lehma lüpsmine ning piima pakendamine vaid märksa kaalukam ja keerulisem keskkonda säästev ja selle kaudu uut energiat ning säästu loov haru.
„Ei ole midagi unikaalsemat kui loomade sõnnikust toota biogaasi. See on sõna otseses mõttes 100% ringmajandus, kus veel täna kõige keskkonda saastavamast heitmest toodetakse tulevikus väärtuslikku biogaasi,“ ütles Kivine.
„Olen viimased nädalad kokku puutunud Rohetiigri meeskonnaga, kuhu ka Farmi ja Tere tööstused on kaasatud, ning nemad usuvad, et aastaks 2025 on Eesti esimene riik maailmas, kus rakendatakse ringmajanduse põhimõtteid kõikides sektorites,“ lausus Kivine.
„Usun, et koostöös erinevate osapooltega on võimalik see visioon ellu viia ning lisaks 2022. aastaks luua Eestile loodusressursse austav ringmajanduse mudel.“
Tänase rahvusvahelise piimapäeva puhul tõi Ülo Kivine välja, et piim ja piimatooted on eestlaste jaoks iseenesestmõistetavad toidulaua osad olnud sajandeid. „Keskealised Eesti inimesed teavad, et veel nõukogude aja lõpus oli olemas maapiim ja linnapiim. Maapiim oli see, mis tuli vanaema või vanaisa lehmast ja linnapiim see, mis tuli poest.
Nüüd on väga paljude laste jaoks alles vaid linnapiim. Tänane piimapäev näitab, et maapiim ei ole siiski mitte kuskile kadunud. Piimapäev, avatud talude päev ja kõik linnainimesi maale lähendavad ettevõtmised aitavad meil paremini mõista toidu päritolu ja saamislugu,“ sõnas Ülo Kivine.
Rahvusvaheline piimapäev on ellu kutsutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt 2001. aastal ning piimapäeva peetakse täna enam kui 80 riigis.
