Riinimanda kooris sai tulevane saatejuht argliku poisi esimese esinemiskogemuse

Riinimanda Raplas on perekond Uusbergi asutatud ja eestveetud kooriliikumine, mis kestnud 32 aastat. Läinud laupäeval avati skulptuur “Riinimanda helin”. See on üks neist märkidest, mis teevad väikese koha suureks.

Vaimulik Gustav Kutsar, kes oli kirikuõpetaja Valjalas, kus on aastaid peetud Riinimanda suvelaagrit, ütleb Ants Tammari koostatud, veel ilmumata Rapla keskkooli ajalooraamatus: “Arvan, et tuleviku kultuuriloolased ei suuda mõista Raplat ja sealt kultuuritaevasse lennutatud säravate meteoriitide kujunemislugu muidu, kui peavad endale esmalt selgeks tegema sellised sümbolsõnad nagu Riinimanda ja riinimandalased.”

Koori asutaja, koorijuht ja psühholoog Urve Uusberg on rääkinud, et lastega laulmine sai alguse sellest, kui tema vanem poeg Andero läks esimesse klassi (1988). “Mõtlesin pingsalt, kuidas kindlustada tema ümber kontrollitud väärtusruum ja hoida ning toita parimat selles – armastust, sõprust, lojaalsust, huumorimeelt. Kujutlus ja teadmine koolisüsteemist ei olnud lootusrikas,” kirjutab ta ses ilmumata ajalooraamatus.

Sealtsamast veel üks Urve Uusbergi tsitaat, mis iseloomustab nii koorijuhti ennast kui koori kooslusi ja ka kahjuks muutunud elulaadi: “Siiski, täna (21.11.2019) neid ridu kirjutades süveneb minus veendumus, et just kooriproovis kohtuvad noored inimesed reaalselt, mitte ekraanide vahendusel, ja kogevad seal midagi täiesti haruldast – ühiselt tekitatud kokkukõla ja ilu. Usun, et läheneme piirile, kus äkki on ka laiemalt tajutav, et vajadus kolme defitsiitseks muutunud nähtuse – kohtumise, kokkukõla ja ilu järele hüppeliselt kasvab, mitte ei kahane.”

Tuulekell vaba juhusele

Riinimanda koorides on nende aastate jooksul laulnud ja kasvanud vähemalt 1000 last. Terve tsükli läbinuid – lastekooris alustanud ja kogu kooliaja, 12 aastat laulnud – ütleb koorijuht olevat 200.

Vahendan avamisel kõneldut. Teised rääkisid ka, aga ma meelega valisin just eestvedaja perekonna liikmete jutud.

Arvan, et juba kümme aastat on mul peas tiirelnud mõte noortekooride Riinimanda-nimelisest festivalist. Nüüd on siin see “helin”. Mõeldud festivali kontekstis on ülimalt tore, et tekkinud on sümboolne koht, kus festivali avada või lõpetada.

Pärt Uusberg

“Riinimanda helina” autor Valter Uusberg ütles, et skulptuur on mõeldud Rapla noorte muusikakultuuri kiituseks. See asub kunagises kooliaias. Valter Uusberg rõhutas, et aed ja nüüd ka “Riinimanda helin” asuvad Raplat läbiva Vigala jõe ääres. “Kui jõgi voolab läbi linna, siis kohtuvad loodus ja kultuur. Tekib positiivne pingeväli. /.../ Positiivne muusadest laetud ruum.”

Ta luges üles, et jõe ääres on Raplas kirik, haigla, koolid ja pank. “Kool ja kirik näitavad meie vaimset perspektiivi, haigla ja pank meie kehalist perspektiivi,” seletas Valter Uusberg, kelle idee – noodikera, mille sees tuulekell –, nüüd jõeäärse looduse osa on. “Tuulekell on vaba juhusele. Ta on hästi puhta, teatavas mõttes ettevalmistatud heliga. Teda ümbritseb nüüd meie vaates üsna range, struktureeritud geomeetriline vorm. (Jutt käib skulptuursest noodikirjaga metallkerast ja ka lillepeenrast. – M. M.) See rangus tuleb aegadest, mis olid enne meid. Neilt, kes on välja öelnud noodi, noodijooned, nende kalligraafia, mis meid eriti võlub. See on Riinimanda loovuse üks mudel, Riinimanda keskkond on väga loov ja väga turvaline,” selgitas autor oma mõtteid pisut filosoofilisemalt.

2022. aastal peetava XIII noorte laulupeo kunstiline juht, Riinimanda vilistlane ja hetkel ka ema abistav koorijuht Pärt Uusberg ütles, et tema jaoks pole see kivigi, millele skulptuur toetub, lihtsalt kivi. Kui ta veel koolis ei käinud ja ema kooriproovist ootas, siis istus tihti just sellel kivil.

Pärt Uusberg vaatas tulevikku, rõhutades, et midagi lubada ei ole veel võimalik; “Arvan, et juba kümme aastat on mul peas tiirelnud mõte noortekooride Riinimanda-nimelisest festivalist. Nüüd on siin see “helin”. Mõeldud festivali kontekstis on ülimalt tore, et tekkinud on sümboolne koht, kus festivali avada või lõpetada. Loodan, et see festival saab, äkki isegi õige pea, reaalsuseks.”

Kooripsühholoogia näide

Draamateatri lavastaja Uku Uus­berg ütles muu hulgas, et tema Riinimanda kogemuste hulgas on omaette kogemus see, et dirigent on ema. “Mulle tundub, et koorilaul on inimeseks kasvamise mõte, see distsipliin, muusika on hästi selge distsipliin, palju selgem kui mitmed muud. On ilus ja on, kuhu püüelda. /.../ Mingis mõttes, kui ma lavastan, siis otsin ka Riinimanda ja Rapla hingust.

Seal ma sain argliku poisi esimese esinemiskogemuse.

Kristo Elias

Riinimanda esimese lennu vilistlane, psühholoogiadoktor Andero Uusberg: “Mul on hea meel selle üle, et isa Valtri roll Riinimanda kooriliikumises on ülendatud kaameramehest, kellel alati kõige tundlikumal hetkel saab lint täis või aku tühjaks, autoriks; ta on leidnud väljenduse, mis teeb tema loomingulisusele ja võimekusele tõelist au. Loomulikult on natuke ebaaus olnud see ajalugu, kus Valtrilt küsitakse pärast kontserti, et mis sina ka arvad, kuidas läks. Ja siis öeldakse, aga sa ju ei laula. Ma arvan, et see skulptuur annab paljudele taustalugudele tasakaalu.”

“Osooni” saatejuht Kristo Elias ütles, et esindab Riinimandast kõneldes üht teist perekonda (kusjuures analoogselt võiks perekondi vist loetleda palju; näiteks perekond Tilk, kelle liikmed muigamisi kõik rõhutasid, et on Eliaste naabrid – M. M.) ja luges üles oma nooremad vennad, kes kõik on selles kooris laulnud: Kristjan, Kaspar, Karl ja Kaido-Hendrik.

Kristo rääkis loo, kuidas ta 2000. aastal 15aastasena koori Norra reisil teistega koos fjordi äärde koopasse laulma minnes kukkus fjordi. Laulma ta ei jõudnudki. Kui bussi tagasi jõuti, pani koorijuht Urve Uuseberg märja poisi mikrofoni ette ja palus, et ta räägiks teistele oma kogemusest. “Seal ma sain argliku poisi esimese esinemiskogemuse. Olen tänini tänulik selle bussipsühholoogia eest. Võib-olla sealt ma sain selle innu vahendada sügavaid looduskogemusi.”

Hea teada Riinimanda tunnustused

2018 – II koht kammerkooride konkursil koolikooride kategoorias.

2013 – kulddiplomid, II koht folkloori, 4. koht sakraalses kategoorias Malta konkursil.

2011 – II koht vabariiklikul segakooride konkursil B-kategoorias.

2010 – C-kategooria II koht ja parim kohustuslik laul vabariiklikul kammerkooride konkursil; noortekooride I koht rahvusvahelisel NINA Griegi festivalil Bergenis.

2009 – I koht koolikooride kategoorias vabariiklikul segakooride konkursil.

2008 – A-kategooria II koht VI koolisegakooride konkurss-festivalil; IV koht täiskasvanute B-kategoorias vabariiklikul kammerkooride konkursil; kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aasta kultuuripreemia.

2007 – žürii eripreemia rahvusvahelisel konkursil “Tallinn 2007”.

2006 – Eesti Kooriühingu aasta koori tiitel; kutse rahvusvahelisele noorte kammerkooride festivalile Saksamaal Usedomis; kulddiplom, parima Eesti koori eripreemia rahvus­vahelisel koorikonkursil; II koht segakooride ja I koht ansamblite kategoorias vabariiklikul segakooride konkursil; II koht koorile ja III koht vanamuusikaansamblile vabariik­likul kammerkooride konkursil.

2005 – I koht segakooride kategoorias rahvusvahelisel koori­konkursil Taanis Randersis; parim “Tuljak” vabariiklikul segakooride konkursil; II koht ansamblite kategoorias vabariiklikul võistulaulmisel; Eesti Kooriühingu eripreemia ja A-kategooria III koht vabariiklikul noortekooride konkursil.

2004 – I koht noortekooride kategoorias; “Tuljaku” karikas vabariiklikul segakooride konkursil.

2003 – I koht koolisegakooride kategoorias; “Tuljaku” karikas vabariiklikul segakooride konkursil; Veljo Tormise Seltsi peapreemia vabariiklikul koolikooride konkursil.

2002 – I koht koolisegakooride kategoorias ja parima kohustusliku laulu preemia vabariiklikul segakooride konkursil.

Albumid ja raamatud

Ilmunud on albumid “Kõlab laul” (2003), “Ma laulan suust ja südamest” (2007), “Südame salv” (2016) ja “Lapse­põlves lauldud laulud” (2018), helirežissöörid Maido Maadik ja Tanel Klesment. Välja on antud kaks raamatut (kirjastus Rajakaar) – “Riinimanda Armastuse raamat” (2013) ja “Riinimanda reisiraamat” (2018).