„Keeleameti loomine aitab kaitsta ja arendada eesti keelt kõigis eluvaldkondades. Kui Keeleinspektsioon on tegelenud ennekõike järelevalvega, siis pikaajalises vaates peab Keeleametist saama üleriigiline kompetentsikeskus keelepoliitika kujundamises ja rakendamises. See amet saab laiapõhjalised ülesanded ja volitused Eesti keelepoliitika kujundamiseks,“ ütles Isamaa fraktsiooni esimees.

„Me ei saa salata, et keelenõuete täitmisega on Eestis probleeme nii era- kui ka avalikus sektoris. Neid probleeme ei ole võimalik lahendada ainult trahvide või sanktsioonidega. Me vajame terviklikku käsitlust, mis vaataks keelepoliitikat laiemalt. Täpsed ülesanded määrab valitsus, kuid minu nägemuse kohaselt peab Keeleamet saama senisest oluliselt laiemad volitused. Keeleametist saagu positiivse missiooniga ametiasutus, mille peamiseks ülesandeks on hoida ja arendada meie rahvusriigi keelepoliitikat, mis on meie rahvuskultuuri aluseks,“ ütles Sibul.

Sibul meenutas, et Keeleameti loomise ettepaneku tegi Isamaa volikogu juba 2019. aastal. „Mul on hea meel tõdeda, et see samm sai tehtud. Eestit ees ootavaid väljakutseid arvestades on terviklik lähenemine keelepoliitikale vältimatu. Keeleametil saab siin olema tohutu roll,“ ütles Sibul.

Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega nimetatakse Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes.

Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades. Seadusemuudatust toetas 79 Riigikogu liiget, vastu oli 2 saadikut.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena