Lodjaga mindi Järvseljale metsa istutama ja tuuakse Tartu Ülikooli rektorile küttepuid
Neljapäeval asus punt Eesti Maaülikooli metsateadlasi ja -üliõpilasi ning gümnaasiumite õpetajaid lodjaga Jõmmu teele Järvselja poole. Selle sümboolse lodjaretkega meenutati emakeelse metsandusliku kõrghariduse algaastaid sada aastat tagasi.
Järvseljal istutas kolmekümneliikmeline seltskond pidevas vihmasajus maha ligi 5000 männiistikut ehk juubelimetsa. Reedel tuuakse lodjaga Järvseljalt Tartu Ülikooli rektorile küttepuid. Tegu on sümboolse teoga, mis meenutab seda aega, kui Järvselja kandis asuvad metsad anti Tartu Ülikooli hoonete kütmiseks vajalike küttepuude tegemiseks.
Seekordne lodjasõit matkis saja aasta tagust retke, kui Tartu Ülikooli metsaosakonna toonased metsandustudengid ja -õppejõud sõitsid Kastre-Peravalla metsadesse õppepraktikatele. Sõit algas Tartust ja kulges mööda Emajõge allavoolu, Ahja jõest üles välja Ahijärvele. Sealt edasi suunduti juba jalgsi läbi metsa ligemale 12 kilomeetri kaugusel asuvasse metskonna keskusesse.
Rohkem kui kuupikkuse praktika jooksul vahepeal Tartus ei käidud ning linna tagasisõit toimus praktikate lõppedes samuti mööda veeteed. Karmid tingimused praktika ajal ning ka Järvselja rohked parmud ja sääsed selekteerisid välja need, kellele sobis metsamehe raske kuid väärikas amet.
Mitmekesise ja omanäolise metsa ning pikaaegsete metsade majandamise traditsioonide poolest oli Järvselja ehk tolleaegse nimega Kastre-Peravald tuntud juba varem. Nendes Kastre mõisale kuulunud metsades oli juba 19. sajandi lõpukümnenditel läbi viidud ulatuslikud metsakuivendustööd, mis äratasid tähelepanu kogu tolleaegses Tsaari-Venemaal.
Järvselja oli ka koht, kus moodustati 1924. aastal Eesti esimene metsakaitseala ehk nn Järvselja looduskaitse-kvartal, mis on tänapäeval tuntud ka kui ürg- ehk põlismets. Järvselja metsades on säilinud mitmeid pärandkultuuri- ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärsused.
Täna ei vaja Järvselja kant metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele enam pikemat tutvustamist. Järvselja on metsa mõttes üks uuritumaid paiku maailmas, väga oluline katsebaas nii teadlastele kui mitme ülikooli tudengitele, ühtlasi koduks rohketele eksoot-puuliikidele ja mitmetele Eesti kõige kõrgematele puudele omast liigist.
