Aller: Euroopa roheleppe rakendamine nõuab liikmesriigikeskset lähenemist
„Mõlemad strateegiad on olulised ning keskenduvad ökoloogilise jalajälje vähendamisele toidutootmises, toidu kvaliteedile, toiduga isevarustatuse tagamisele ja toiduohutusele. Samuti on suund võetud tarbijakesksemale lähenemisele,“ selgitas videokohtumisel osalenud maaeluminister.
Strateegiad näevad ette põllumajandustootmises taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamist ning veterinaarmeditsiinis antibiootikumide kasutamise piiramist.
Eesmärk on 25 protsenti põllumaast võtta kasutusele mahemaana ja anda 10 protsenti põllumajandusmaast n‑ö loodusele tagasi, tuues põllumajandusmaastikesse elurikkust ja liikumiskoridore.
Arvo Aller rõhutas oma sõnavõtus, et kuna erinevad vähendamise eesmärgid on seatud Euroopa Liidu üleselt, siis on oluline arvestada liikmesriikide oludega.
„Kindlasti ei tohiks asetada ebasoodsasse olukorda liikmesriike, kes juba praegu majandavad teistega võrreldes keskkonnasõbralikumalt. Nii näiteks on Eestis taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine juba praegu teistega võrreldes tagasihoidlik. Nende kasutamise vähendamine ühtse protsendiga mõjutaks olulisel määral saake ja maakasutust. Täiendavate piirangutega koondub põllumajandustootmine intensiivselt üksikutesse piirkondadesse. Sellise olukorra vältimiseks tuleb strateegiate elluviimisel rakendada liikmesriigikeskset lähenemist,“ ütles Aller.
Suuremat paindlikkust nõuavad ka elurikkuse strateegias välja pakutud keskkonna säästmisele keskenduvad aspektid. Siingi peaks jääma liikmesriikidele vabadus valida sobivaimad meetmed keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
„Täpsustamist vajab, mida peetakse silmas kõrge mitmekesisusega maastikuelementide all, millega plaanitakse 10 protsenti kasutuses olevast põllumaast loodusele tagasi anda,“ märkis Aller, kes tõi meie eripäradena välja poollooduslikud kooslused ja metsarohkuse.
Eesti jaoks pettumuseks pidas Aller seda, et komisjon vaatas mööda otsetoetuste ühtlustamise vajadusest.
„Komisjoni välja töötatud uus ettepanek ELi eelarveks aastatel 2021–2027 ei sisalda endas täiendavaid sätteid madalamate otsetoetustega liikmesriikide järeleaitamiseks. Euroopa siseturu toimimiseks ja ebavõrdsete konkurentsitingimuste vähendamiseks on vaja otsetoetuste võrdsustamise nimel tõsiselt pingutada,“ ütles Aller.
„Samas on positiivne, et maaelu jaoks on ette näha eelarvetõusu, mis rakendub eeldusel, et ELi taaskäivituskava heaks kiidetakse.“
