Psüühika- ja käitumishäireid esineb järjest rohkem
Nii meeste kui naiste seas diagnoositi eelmisel aastal uute haigusjuhtudena enim ärevus- ja stressiga seotud psüühikahäireid.
2019. aastal esines psühhiaatri vastuvõtul käinud inimestel kaks protsenti enam psüühika- ja käitumishäireid kui aasta varem. Kasvanud on peamiselt vaimse tervise häirega naiste arv, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast.
Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi käis 2019. aastal psühhiaatri esmasel või korduval vastuvõtul ligi 104 700 inimest, keda oli tuhande võrra enam kui aasta varem. Psühhiaatri vastuvõtul käinutest kümnendik oli alla 15-aastased ja neid oli eelmise aastaga võrreldes enam kui 500 võrra rohkem nagu ka noorukieas ja täiskasvanuid.
Enam kui pool psühhiaatri patsientidest on naised ja nende arv kasvab meestest kiiremini. 2019. aastal pöördus psühhiaatri vastuvõtule 14 protsenti rohkem naisi kui mehi, samas jäi meeste arv eelmise aasta tasemele.
Kõikidest psühhiaatri konsultatsioonil käinutest olid psüühika- või käitumishäire diagnoosiga 94 600 inimest ehk iga 14. Eesti elanik. Veerand haigusjuhtudest olid esmakordselt registreeritud psüühika- ja käitumishäired, mida oli 6 protsenti rohkem kui 2018. aastal.
Nii meeste kui naiste seas diagnoositi uute haigusjuhtudena enim ärevus- ja stressiga seotud psüühikahäireid, 5 juhtu 1000 mehe ja 7 juhtu 1000 naise kohta. Meestel registreeriti seda diagnoosi 27 protsendil ja naistel 41 protsendil uutest haigusjuhtudest.
Naistel oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks meeleoluhäired, tavaliselt depressioon, mida esines kaks korda rohkem kui meestel, 28 protsendi naiste haigusjuhtudest. Meeste hulgas oli teiseks sagedasemaks diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, põhjustatud peamiselt alkoholi liigtarvitamisest. Selle diagnoosiga oli viiendik meeste uusi haigusjuhte ja meestel esines seda neli korda enam kui naistel.
Alla 15-aastastel olid uute haigusjuhtude levinumad diagnoosid lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired, nendest peamiselt hüperkineetilised arenguhäired ja psühholoogilise arengu häired, mida esines vastavalt 5 ja 4 juhtu 1000 lapse kohta.
Haiglaravil oli ligi 11 000 psüühika- või käitumishäirega patsienti, kelle haiglaravi kestis keskmiselt 21 päeva. Kohtu määratud sundravil oli 142 inimest.
2019. aasta psüühika- ja käitumishäirete ambulatoorse ja haiglaravi statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
