Aasia suurturgude sulgumine ja naftahinnakriis uputavad Euroopa vanaplasti alla

Euroopas on vanaplasti töötlemine kallis ja selle kogumaht ületab taastootmisvõimekuse. Nii seisame juba praegu ülejõu käiva probleemi ees. Kui loos midagi positiivset näha, siis vähemalt Eesti töötlejad on ühed arenenumad Euroopas.

Aastaid on Hiina olnud Euroopa suurim ekspordipartner jäätmeäris. Viimase paari kümnendi jooksul on tööstusjäätmete kõrval sinna müüdud ka plastjäätmeid, mis ümbertöödelduna on leidnud rakendust kohalikes suurtootmistes.

Kuid viimastel aastatel on Hiina karmistanud regulatsioone ja 2018. aastal keelati jäätmeimport sootuks. Täna lubatakse sisse vaid graanuliteks töödeldud jäätmeid ja sedagi väheses koguses.

Eksporditurgude sulgumise kõrval seiskas koroonakriis terved autotööstused ja tarbeesemete tootmised, mis igapäevaselt vanaplastist elasid.

Viimase hoobi andis majanduse jahtumine ja naftahinnakriis, mis on toonud kogu plastmassi hinna alla. Jäätmetest tootmine võib täna olla isegi kulukam kui uuest materjalist.

See tähendab, et masstarbimisele ehitunud elukorraldusega Lääs seisab juba praegu ülejõu käiva probleemi ees.